Kas Donald Trump hävitab enne presidendiametist lahkumist kõik dokumendid?

Donald Trump Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Kui USA presidendivalimised võitnud demokraat Joe Biden annab 20. jaanuaril 2021 Kapitooliumis ametivande, viiakse vabariiklasest presidendi Donald Trumpi ametiaja dokumendid, kaasa arvatud saladokumendid Valgest Majast USA rahvusarhiivi.

USA meedia kirjutab, et Trumpi neli aastat Valges Majas on jätnud USA ajalukku ja poliitikasse jälje ning arvatakse, et enne võimult lahkumist hävitab ta nii mõndagi, mis võib ta mainet kahjustada.

Poliitikaekspertide arvates teeb Trump kõik, et temast ei jääks maha midagi, mis võib talle lähitulevikus palju pahandust tekitada.

Nende sõnul oli Trump oma valitsusaja alguses ettevaatlikum kui lõpus. Teada on, et ta kohtus viiel korral salaja Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning neist kohtumistest ei ole peaaegu üldse memosid.

USA ajaloolase Jill Lepore sõnul on paljudel USA presidentidel olnud komme teha kohtumistel ülestähendusi või nad on lasknud neid teha oma nõunikel, kuid Trump ei ole seda teinud.

Kui ka keegi on midagi jäädvustanud, on Trump lasknud selle kustutada.

Trumpil on kombeks pärast kohtumiste lõppu tõmmata katki dokumendid, mida ta enam ei vaja. Ta nõunikud on siis paberitükid üles korjanud, kokku liiminud ja arhiveerinud.

Valge Maja arhiivis töötanud Solomon Lartley sõnas 2018. aasta sügisel väljaandele Politico, et kõrgepalgalise ametnikuna pidi ta pidevalt Trumpi poolt katki tõmmatud dokumente kokku korjama, kleepima ja arhiveerima.

Mees lisas, et mõnikord olid Trump tõmmanud dokumendid kaheks, mõnikord aga rebinud väga väikesteks tükkideks. Lartley sõnul olid tema ja ta kolleegid nagu detektiivid, kes panid paberiribad õigesti kokku ja said teada, mis kirjutatud oli.

Ametnikud ei kleebi dokumente kokku tagasi heast tahtest, vaid nad lähtuvad USA seadusest, mille kohaselt tuleb säilitada kõik presidendi memod, e-kirjad ja teised dokumendid ning pärast ta ametiaja lõppu tuleb need arhiivi saata.

18. ja 19. sajandil pidi USA võimult lahkuv president ise oma paberid kaasa võtma, kuna neid ei olnud siis kuskil säilitada.

Näiteks kui USA esimene president George Washington märtsis 1797 ametist lahkus, viis ta oma presidendiaja dokumendid kaasa, pannes nad kodus aita, kus neid hävitasid nii niiskus kui rotid.

USAs jõustus presidendi dokumentide säilitamise seadus pärast Watergate’i skandaali, kui vabariiklasest president Richard Nixon keeldus senati komiteele loovutamast salajasi lindistusi, millel oli Valge Maja Ovaalkabinetis räägitu.

USA kõrgem kohus langetas otsuse, et ta peab lindistused loovutama.

Richard Nixon oli USA 37. president 1969 - 1974 ja pidi Watergate’i skandaali tõttu tagasi astuma.

Richard Nixon Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Mis puudutab aga Donald Trumpi, siis USA rahvusarhiiv andis talle teada, et ta peab ka kõik oma tviidid säilitama. Teada on, et Trump on agar tviitide kustutaja.

Trump on nõudnud oma meeskonnaliikmetelt vaikimisvannet selle kohta, mida nad Valges Majas või kohtumistel kuulevad ja näevad.

Juba enne presidendiks saamist esitas ärimehest Trump oma äripartneritele nõudmise, et nad ei tohi tema, ta äri ega pere kohta midagi halvasti öelda ega ta saladusi paljastada.

Valges Majas töötanute arvates võib Trump hävitada dokumente ka eesmärgil, et teha uueks presidendiks saava Joe Bideni ameti algusaeg võimalikult keeruliseks.

Joe Biden Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Teada on, et digitaalsete dokumentide hävitamine ei ole nii lihtne kui paberkandjal dokumentide hävitamine.

«Arvan, et nii USA välis-, sise- kui kaitseministeeriumi töötajad on salaja teinud tähtsatest dokumentidest koopiad, kuna teavad, milleks Trump võimeline on,» sõnas poliitajaloolane Fredrik Longewall.

Demokraat Joe Biden sai USA presidendivalimistel 306 valijamehe häält ja praegune vabariiklasest president Donald Trump sai 232 valijamehe häält. Võiduks oli vaja 270 valijamehe häält.