T, 6.12.2022

VIDEO ⟩ Miks november on 11. kuu, mitte 9. kuu?

Inna-Katrin Hein
Miks november on 11. kuu, mitte 9. kuu?
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Rooma numbrid päikesekellal. Pilt on illustreeriv
Rooma numbrid päikesekellal. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

November on kehtiva Gregoriuse kalendri järgi 11. kuu. Miks see nii on? Selle kohta on kaks teooriat, kuid kõige tõenäolisemaks saab pidada Vana-Rooma bürokraatide kummalisi otsuseid.

Novembri nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast «novem», mis tähendab «üheksa». Vastavalt on nimetatud ka september (septem - seitse), oktoober (octo - kaheksa) ja detsember (decem - kümme), kirjutab livescience.com.

Juuli oli «quintilis» ja august «sextilis», mis on ladina keeles «viies» ja «kuues». Vana-Roomas nimetati need kuud hiljem väejuhi ja poliitiku Julius Caesari ja ta pärija Augustuse auks ümber.

Julius Caesari kuju Roomas
Julius Caesari kuju Roomas Foto: shutterstock.com

Kuid kui vaadata kalendri kuunimetusi, siis on näha, et kuud on nihkes. Millest see tuleneb?

On kaks teooriat, millest esimese kohaselt oli Vana-Rooma kalendris vaid 10 kuud. Kuna kalender ei klappinud, siis lisati aasta algusesse veel kaks kuud, jaanuar ja veebruar. See nihutas ülejäänud 10 kuud tahapoole.

Teise teooria järgi oli roomlastel 12 kuuga kalender, kuid nende aasta ei alanud 1. jaanuaril, vaid 1. märtsil. Aasta viimane päev oli veebruaris.

Sajandite jooksul kalender muutus ja lõpuks algas aasta 1. jaanuaril ja lõppes 31. detsembril.

Itaalia Torino polütehnilise ülikooli füüsik Amelia Carolina Sparavigna on teinud arheo-astronoomilisi uuringuid Vana-Rooma kalendrikuude kohta.

Tema sõnul olid roomlastel jaanuar ja veebruar olemas, kuid nad eriti ei kasutanud neid kuid oma kalendris, kuna tegemist oli talvekuudega, mil loodus magas ja taimed ei kasvanud. Selle tõttu eelistati Vana-Roomas 10-kuulist kalendrit, mis oli eelkõige mõeldud põllumeeste jaoks.

«Aasta algas märtsis, mis ladina keeles on «martius», sest siis algas ka taimekasvuperiood,» selgitas füüsik.

Roomlased läksid ajalukku väga organiseeritud ühiskonnana, kuid miks nad võtsid kasutusele kaks uut kuud, kuid ikkagi ei kasutanud neid, tekitades kuude nimedes nihke?

Ajaloolaste sõnul võib põhjus olla ka selle ajastu poliitikas. Võimul olnud tahtsid end ajaloos jäädvustada ja ka kuid enda või sugulaste järgi ümber nimetada. Näiteks tahtis keiser Caligula nimetada septembri oma isa auks ümber Germanicuseks.

Keiser Domitianus aga tahtis enda nime anda oktoobrikuule.

Kuid konservatiivsed roomlased ei võtnud võimumeeste pakutud kuunimetusi omaks, jäädes algsete, jumalaid või numbreid tähistavate nimede juurde. 

«Osad kuunime muudatused kestsid arvatavalt väga lühikest aega. Ka tänapäeval ollakse muutuste vastu. Näiteks ei ole kõikjal maailmas meetermõõdustikku omaks võetud,» selgitas Itaalia füüsik Sparavigna.

Ühendkuningriigi Durhami ülikooli antiikaja ekspert, ajaloolane Peter Heslin lisas, et tema arvates ei viitsinud roomlased kalendriga jännata.

10-kuulisest kalendrist kirjutasid esmakordselt hilise Rooma impeeriumi filosoofid, kes mõtisklesid kuude mõttetu järjestamise teemal.

Heslini arvates oli Vana-Rooma kalendris kogu aeg 12 kuud. Ta selgitas, et kuigi impeeriumis alustati uut aastat 1. märtsil, alustasid bürokraatlikud ametid aastat 1. jaanuaril, kuna nii sai rohkem makse koguda.

Ka tänapäeval on riike, kus aasta ja rahandusaasta algavad erineval ajal.

«Vana-Rooma võimud otsustasid 153. aastal eKr, et konsulite tööaasta ja poliitiline aasta algab 1. jaanuaril, samas aasta alguse pidustused toimuvad alates 1. märtsist ja kestavad nädala või paar. See tekitas roomlastes ja Rooma impeeriumis segadust,» selgitas ajaloolane.

Sajandeid hiljem üritasid Rooma intellektuaalid kuude nimetusi muuta loogilisemaks, kuid see katse kukkus haledalt läbi.

Vana-Roomas kehtis Juliuse kalender, mille kehtestas poliitik Julius Caesar 46. aastal eKr ja mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal Rooma linna asutamisest).

Vana-Rooma kuude nimetused viitavad kas jumalatele või numbritele.

Martius – märts. Sõjajumal Marsi kuu, millega algas aasta.

Aprilis – aprill. Vana-Kreeka jumalanna Aphrodite järgi. Vana-Rooma vaste on Veenus.

Maius – mai. Jumalanna Maia kuu

Junius – juuni. Rooma põhijumalanna Juno järgi.

Julius – juuli. Väejuht ja poliitik Julius Caesar andis kalendrit muutes suve kesksele kuule oma nime.

Augustus – august. Keiser Augustus täiustas Julius Caesari kalendrit ja andis ühele kuule oma nime.

Vana-Rooma keiser Augustuse kuju
Vana-Rooma keiser Augustuse kuju Foto: shutterstock.com

September – september, Vana-Rooma seitsmes kuu (septem).

October – oktoober, Vana-Rooma kaheksas kuu (octo).

November – november, Vana-Rooma üheksas kuu (novem).

December – detsember, Vana-Rooma kümnes kuu (decem).

Januarius – jaanuar. Kahe näoga jumala ja majapidamiste kaitsja Januse järgi.

Februarius – veebruar. Vana-Rooma puhastuspidustuste Februa auks. See toimus igal aastal 15. veebruaril.

Märksõnad
Tagasi üles