Kaardirakenduse Google Maps satelliitpiltide abil on lahendatud nii mõnigi saladus. Üks kasutaja aga leidis üles laeva, mille meeskond võitles oma elu eest, et mitte sattuda Põhja-Sentineli saarel kiviajas elavate sentinelide kätte.
VIDEO ⟩ Kaubalaeva meeskond oleks äärepealt jaganud sentinelide tapetud misjonäri saatust
Sentinelid, kes ei ole muu maailmaga peaaegu üldse kokku puutunud, tapavad sissetungijad. Kõige värskem juhtum on 2018. aastast, mil saarele läks noor ameeriklasest misjonär John Allen Chau, kelle saatus on seni teadmata, teatab express.co.uk.
Kuna India põliselanike kaitse seaduse kohaselt on Andamani ja Nicobari saarestikku kuuluv Põhja-Sentineli saar kaitse all, siis sinna minna ei tohi, vaid saarest tuleb jääda vähemalt viie meremiili ehk 9,26 kilomeetri kaugusele.
Välisilmast tulijad võivad sentinele ohustada eelkõige haigustega, mille vastu neil immuunsus puudub.
And salute to the #Sentinelese for eliminating the missionary virus on arrival.#Corona pic.twitter.com/3Yz3byDzzo
— स्वच्छ भारत मेरे दाँत। (@GreatHeretic) March 26, 2020
See ei ole aga takistanud antropoloogidel ja teistel teadlastel saarele minemast ja sentinelidega suhelda üritamast. Sageli on need katsed siiski lõppenud väljaspoolt tulnutele oma elu eest põgenemisega.
Google Mapsi kaardirakenduse kasutaja, kes soovis jääda anonüümseks, leidis Põhja-Sentineli saare juurest laevavraki ning tahtis teada, mis laeva ja selle meeskonnaga juhtus.
Talle jäi silma, et laev on küttidele-korilastele elukohaks olevale saarele üsna lähedal.
Ilmnes, et tegemist oli 16 000-tonnise kaubalaevaga Primrose, mis vedas 1981. aastal Bangladeshist Austraaliasse kanasööta.
Laev sõitis Põhja-Sentineli saare juures 2. augustil 1981 korallrifile ja jäi kinni ning meeskond märkas üsna pea, et vibude ja nooltega relvastatud kohalikud üritavad laeva rünnata.
Laeva kapten kartis, et metsiku hõimu liikmed ronivad pardale ja tapavad meeskonna. Ta helistas Hongkongis asuvasse laevafirmasse Regent Shipping, millele Primrose kuulus ja palus abi, et nad päästetaks.
«Meid ründavad metslased, keda on umbes 50. Neil on erinevaid isetehtud relvi: vibud, nooled ja odad. Nad on kolme puidust paadiga ja sõuavad meie laeva poole. Kardame, et nad tulevad päikeseloojangul pardale ja tapavad meid,» teatas kapten laevafirma peakorterisse.
Tekkis torm, mis mõnevõrra aitas kaasa, et 31 meeskonnaliiget suutis käepäraste asjadega sentinelide rünnaku tagasi lüüa.
Laevafirma palus India võimudelt abi. India naftafirma päästemeeskond saabus mitme päästekopteriga ja pärast paari katset sai kogu meeskond päästetud.
Nad jätsid laeva maha ja see jäigi Põhja-Sentineli saare juurde, vajudes lõpuks pooleldi vetevoogudesse. India andmetel läksid sentinelid enne laeva uppumist pardale ja võtsid kaasa, mis neile silma jäi.
On veel juhtumeid, milles kaluripaadid või lõbusõidujahid on sattunud Põhja-Sentineli saare juurde ning pardal olnud on pidanud elu eest põgenema.
India võimude andmetel on sentinelide kätte langenud kalureid, kes on tapetud ja ära söödud. Kõige drastilisem juhtum oli 2006, mil sentinelid tabasid kaks kalurit, kes tapeti, küpsetati rannale tehtud lõkkel ja söödi ära.
Sama võis 17. novembril 2018 juhtuda ka ameeriklasest misjonäri John Allen Chauga, kes läks Põhja-Sentineli saarele, et kohalikke ristiusku pöörata.
Tema juhatasid saare juurde Andamanide kalurid, kes jäid ohutusse kaugusse. Nende sõnul ründasid sentinelid ameeriklast vibude ja nooltega ning said ta kätte. Chau pandi puidust raamile, mis oli mõnda aega rannal, kuid siis viidi ta sisemaale ja ei ole teada, mis temast sai.
India politsei ja sõjavägi tegi saarest helikopteritega ülelende, kuid ei märganud Chaud. Saarele minekut peeti liiga ohtlikuks.
India antropoloog Triloknath Pandit ja ta kolleegid on maailmas seni ainsad, kellel õnnestus sentinelidega 1991 saada sõbralik kontakt.
Sentinelide täpne arv ei ole teada, kuid arvatakse, et neid on 50–500.