/nginx/o/2021/05/13/13779155t1hfff5.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/11/16/13478477t1h0eea.jpg)
Tallinna Pimedate Ööde filmifestival kogub tuure: siin on 10 filmi neile, kes otsivad meeltlahutavat elamust.
10 lõbusat hea tuju filmi, mida PÖFFile vaatama minna
«Süda tuksub tuks-tuks-tuks» (Hispaania)
Režissöör: Nacho Álvarez
Film nagu karaokepidu, mida me kõik aeg-ajalt vajaksime.
*
1970ndatel, kui riik vaevles diktatuurirežiimi tsensuuri käes, on noorel tantsijannal Marial raskusi enese vabalt väljendamisega, et oma ellu veidigi rõõmsaid värve tuua. Ta püüdleb oma unistuse poole – saada teletäheks – ja tema lugu jutustatakse läbi Raffaella Carra unustamatute hittide.
Maria põgenemine peigmehe juurest kiriku altari eest Roomas ja lend Madridi on üks selle muusikali pöördepunktidest. Varsti võetakse ta telesaate tantsutruppi, millest saabki alguse põnev muusikal täis kirevaid värve, rõõmu ja tolleaegset muusikat, kuhu on põimitud ka mõned kuulsad ühiskonnakriitilised laulud.
Algaja režissöör Nacho Álvarez näitab 70ndate Hispaania ühiskonna eri tahke ajal, mil riik ootas pikisilmi diktatuuri alt vabanemist ja valmistus ärkama välismaailmast tulevate ideede põhjal. Kui te veel pole kursis sellega, kes on Raffaella Carrà, tuleb tulla lõunasse ning minna kaasa hea tuju ja optimismiga, mida filmi karakterid endas kannavad. Vaatamata paarile värske režissööri «näpukale» jääb kinost lahkudes näole naeratus, sest see film on nagu karaokepidu, mida me kõik aeg-ajalt vajaksime.
«Catwalk» (Rootsi)
Režissöör: Johan Skog
Tõeline energiapomm!
*
Tõeline energiapomm Rootsi provintsist pärit puudega inimestest, kes vallutavad New Yorgi moelava.
Ühel heal päeval saab Glada Hudiku – puuetega inimestega tegelev teater – juht kirja: «Tere, Pär! Minu nimi on Emma. Kogu oma elu olen ma unistanud modelliks saamisest. Usun, et mul on olemas selleks vajalik karisma, mida kinnitab ka tuttav fotograaf. Kas te saaksite mind aidata?»
Siit edasi algab pöörane teekond, täis eneseületamist ja eelarvamuste kummutamist, aga ka palju usku, lootust ja armastust. Emma, Nicklas, Ida, Alexander ja Kitty tõestavad, et kõik inimesed on võrdsed, kõik on unikaalsed, kõigil on õigus unistada ja oma unistusi teoks teha.
Nakatav ja inspireeriv lugu, mis ülendab vaatajat.
«Kratt» (Eesti)
Naljakas – tõsi, mitte kõigile!
*
«Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas» lavastaja Rasmus Merivoo uus film! Vanemad viivad nutisõltlastest lapsed maale vanaema juurde päriseluga tutvuma. Lapsed ei viitsi tööd teha ja meisterdavad krati. Elu alevis võtab uued tuurid.
«Luhtunud pulmaöö» (Iisrael)
Tempokas romantiline komöödia.
*
Pruut ja peigmees saabuvad pulmaööl luksuslikku pruutpaaride sviiti. Kui pruut Eleanor (Avigail Harari) aga avastab, et tema tulevane abikaasa (Ran Danker) on pulmadeks oma endiselt tüdruksõbralt sõrmuse kingiks saanud, järgneb suur tüli. Eleanori pealekäimisel lahkuvad vastabiellunud hotellist ja asuvad teele, et sõrmus tagasi viia. See pealtnäha lihtne missioon kujuneb öö läbi kestvaks odüsseiaks Jeruusalemma tänavatel: üheainsa öö jooksul on paarike sunnitud seisma silmitsi endiste kallimatega, mahasurutud kõhklustega ja nende eludega, mida nad otsustasid selja taha jätta.
«Ülakorruse rahvas» (Hispaania)
Argiõhtune meelelahutus.
*
Õhtusöögilauast on kujunenud Euroopa kino uus epitsenter. See on piinlike vestluste, tülide ja kire asupaik. Hämaruse saabudes lüüakse ka kõige väljapeetumates peredes lauale krehvtised sõnad, mis päevavalguses harva huulilt langevad. Laura ja Julio on üks pealtnäha ideaalsena näivatest paaridest. Keegi ei tea, et tegelikult veeretavad nad päevi õhtusse ägedate vaidluste saatel. Vaid külla kutsutud naabrite ees on paar võimeline sõjakirve maha matma. Enda rõõmuks või kurvastuseks saavad nad allamäge kulgeva veiniõhtu jooksul teada, et naabridki pole sugugi nii ontlikud, kui fassaad arvata lubas.
Selles Hispaania draamas on kergust ja suhteprobleeme, mis sobivad argiõhtuseks meelelahutuseks, mõnel juhul ka lohutuseks. Vahel polegi midagi turgutavamat, kui jälgida kõrvalt õhtusööki, mis algab süütu punase veiniga ja lõpeb grupiteraapiaga.
«Mephistopheles» (Eesti)
Viimase aja parim Eesti komöödia. Või hoopis tragikomöödia?
*
«Sinu film läheb muidugi nässu. Ma olen NII keeruline, et sinu mõtlemine, Manfred, saab minust ehk ainult 10 protsenti kätte.»
«Ei saa sa tast filmi, Manfred! Ta võib sulle ju rääkida tarka juttu, aga isiksusena on ta võrdlemisi tühine.» (Kolleegist filmimehe soovitus.)
Aeg-ajalt ilmutab Mephistopheles ennast Eesti rahvale Linnar Priimäe kaudu. Vallanduv energia sünnitab kaose. Manfred Vainokivi üritab kõigest väest selle põhjustajat portreteerida. Loomulikult ebaõnnestunult. Sest hämaras on ka kõige suuremad tähed loetamatud, ütles juba Goethe. Ja hämarust on praegu palju, liiga palju. Vähemalt Linnari arvates.
«Soovide nimekiri» (Hispaania)
Killuke päikest pimedasse novembriõhtusse.
*
See soe ja humoorikas Hispaania film algab vanglatrellide taga. Eva, Carmen ja Mar on sinna sattunud vähidiagnoosi tõttu. Kuidas siis nii?
Eva kohtab Carmenit haiglas keemiaravi protseduuri käigus. Neist saavad sõbrad ja tuju ülevalhoidmiseks soovitab Carmen Eval kirja panna kolm soovi, mida ta kindlasti tahaks täide viia. Sellest nimekirjast saabki alguse südamlik seiklus, mis viib vaataja Sevilla linnast Maroko kõrbesse ja ka vanglatrellide taha. Koos Eva parima sõbranna Mariga võtavad kolm naist ette reisi, et teha teoks kõik need hullud asjad, millest nad on alati unistanud.
Režissöör ja stsenarist Álvaro Díaz Lorenzo toob meieni hea dialoogiga meelelahutusliku loo, mis samas kordagi ei suhkrusta olukorra tõsidust ning ei alahinda ega heroiseeri oma tegelasi. «Soovide nimekiri» on eluline ja liigutav – killuke päikest pimedasse novembriõhtusse.
«Hüvasti, NSVL» (Eesti-Soome)
Lõbus ja südamlik.
*
Vaevalt teadvustas Lauri Randla väikese poisina laevale astudes ja üle lahe oma uuele kodumaale Soome sõites, et tema pagasi kõige väärtuslikum osa asub aju mäluriiulitel. 30 aastat hiljem korrastab Lauri need mälukillud ja sellest saab tema esimene täispikk mängufilm, lõbus ja südamlik.
Johannes on ingerisoome poiss, kes elab vanavanematega Nõukogude Eesti salajases linnas. Ükskord läheb ta keelatud kohas ujuma ja sellest tekib suur jama. Lausa nii suur, et selle lõpptulemusena peab perekond elukohta vahetama. Poiss tunneb end sageli üksildasena: ümberringi on valdavalt eesti ja vene lapsed, tema pole kumbagi. Kogu tõrjutus kaob aga päeval, kui Soome tööle pääsenud ema hakkab Johannesele tooma asju, mida kellelgi pole. Fakt, et Johannese ümber toimuvad suured sündmused ja võimas NSVL laguneb täistuuridel, on tema jaoks tähtsusetu. 10-aastase poisi ellu on tulnud tüdruk, Veera…
Sellest filmist rääkides saab kindlasti kasutada sõna «nostalgia»: autor on osanud kõigi filmile omaste vahenditega luua emotsionaalse lapsepõlve tunde. Kaasaegsel moel filmi tutvustamiseks piisaks paarist märksõnast, mõnest fotost ja Lauri Randla enda kirjutatud filmi originaalmuusikast – meloodiast, mis väljendab väga täpselt autori suhet nähtava ekraanilooga. Olgu lisatud, et just seda filmi võib teatud mööndustega pidada maailma esimeseks ingerlaste mängufilmiks.
«Berti päevik» (Rootsi)
Kus on Bert, seal saab ka nalja!
*
Treb Walker alias Bert Ljung teeb midagi, mis on poistele absoluutselt keelatud. Ta kirjutab päevikut. Mõelda vaid, kui klassi kõige tugevam poiss Klimp sellest teada saab! Siis teab varsti kogu maailm, kuidas Bert end tunneb, kui ta oma uued prillid koolis ette peab panema, kui teda jälitab hauabatsill, kui ta teeb koos Akega teaduslikke eksperimente, suitsetab salaja ja kirjutab päevikusse punase pliiatsiga, kui on armunud. «Berti päevik» on film, mis põhineb samanimelisel maailmakuulsal lasteraamatul. See on film poistele, kuid mida on huvitav vaadata ka tüdrukutel, kes tahavad teada, mida poisid tegelikult mõtlevad.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/16/13478472t1h4ac6.jpg)
«Õhtusöök Ameerikas» (USA)
Tume komöödia.
*
Simon peidab end politsei eest. Üks tagasihoidlik, kuid samas isemeelne tüdruk pakub talle pelgupaika. Kui aga Patty saab teada, et tundmatu on tema lemmik punkbändi laulja, omandab juhuslik kohtumine uue varjundi. On ta ju saatnud poisile selliseid fotosid, mida vanematele ei näidata. Küüniline Simon võiks omakorda olukorda ära kasutada, kuid mingi kummaline tõmme takistab – seda nimetatakse vist armastuseks. Noored lähevad koos teekonnale, kus selgub, kas täiesti erinevatel inimestel leidub siiski ühisosa.
Omaette esiletõstmist väärib filmi pildi- ja helimontaaž. Kõige muu hea kõrval on just montaažirütm see, mis vaatajale teadmata tekitab temas filmi lõppedes kauakestva emotsiooni. Film on pälvinud ühist heakskiitu nii publikult kui kriitikutelt, sh Sundance’is, Neuchatelis, Odessas jpt festivalidel.
Kuidas PÖFFi filme vaadata?
24. Pimedate Ööde filmifestival leiab aset 13. novembrist 29. novembrini kombineeritud kujul – filme saab esimest korda vaadata nii kinodes kui ka virtuaalselt üle kogu Eesti.
6.–8. novembrini on kõigi kinodes toimuvate PÖFFi seansside piletid müügil 5-eurose soodushinnaga. Ka virtuaalsete seansside pileteid saab osta alates 6. novembrist ja nende hinnaks on 8 eurot.
Virtuaalne PÖFF jõuab publikuni veebiplatvormide Shift72 ja Elisa Stage vahendusel.
PÖFFi esitlevad Elisa ja Nordic Hotel Forum. Festivali meediapartner on Postimees.