Loodusemees Veljo Runnel ootab krõbedat talve: värske külm õhk mõjub hingamisteedele nii hästi

Veljo Runnel Foto: Erakogu

Seekord oli saate «Ikigai» külaliseks bioloog ja loodushäälte asjatundja Veljo Runnel. Kuidas püüda loodusest loomade ja lindude hääli? Mil moel on Eesti loodus nii eriline? Küsimusi oli veelgi ning vestlust vedas Priit Rand.

Veljo Runnel on Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi ja Botaanikaaia peaekspert. Uurisime mehelt, mida loodus teisiti teeb, kui sügisilm on ebaharilikult soojavõitu. «Õnneks rändlindudel on oma kell, nemad ei vaata ära lendamist selle järgi, kas siin on soe või külm. Pigem jäävad siia ilma lumeta aega nautima põhja poolkera linnud, kes pikki rändeid ette ei võta. Neil on siin meie juures isegi hea, sest toidu saab kätte ühest kohast. Kuid need loomad, kes peaksid meie looduses praegu juba talveunne minema, liiguvad veel ringi ja otsivad toitu,» rääkis Runnel.

«Kui oktoobrist detsembrini Eestis lund pole, siis endal on ka selline tunne, et tahaks lihtsalt talveunne keerata. Sellisel pimedal ajal mind välja ei tõmba. Kui aga väljas on mõnusalt külm, siis see mõjub ka tervisele hästi - värske külm õhk käib ju hingamisteedest läbi,» märkis bioloog, kes ootab Eesti talvest just krõbedamaid kraade.

Runneli veedab palju aega metsas, kus ta salvestab tundide viisi erinevaid loodushelisid. Mees kirjeldas, kuidas sellise töö tarbeks riietuda, eriti veel jahedamal perioodil. «Kui olin algaja, siis hakkas tihti külm. Kuid tegelikult pole olemas halba ilma, on vaid vale riietus. Kui oled õigesti endale asjad selga pannud, võid ka kahekümne miinuskraadiga tundide viisi õues passida. Materjalide mõttes väldin puuvillasest kangast riideid, villane on aga juba väga hea. Kui on sademete oht, siis peamine kiht peaks olema vettpidav, teised kihid siis piisavalt õhulised. Kui jaheduse tunne ikkagi peale tuleb, siis on abiks termosega soe jook. Kui vahepeal liikuda, annab see samuti vajaminevat sooja. Näiteks teen tavaliselt mõned kätekõverdused ning väikese sörkjooksu - nii tuleb kindlasti soe taas naha vahele,» jagas mees nippe.

Loodushelide salvestamine on mehe jaoks üks meelistegevusi. «On olnud ka perioode, kui hoopis fotograafia on olnud põhiline sisend ja väljund, kuid need teemad on praktiliselt läbi käidud. Helide salvestamine on aga äärmiselt põnev töö, see pakub tõeliselt palju üllatusi. Armastan rääkida helipiltidest, need võivad olla esteetilises mõttes lausa rabavad ning täiesti ainukordsed,» rääkis Runnel.

Runnel on loodusteaduste kõrvalt harinud end ka psühholoogia vallas. «Inimesed, kes tegelevad reaal- ja loodusteadustega, võiksid heita pilgu ka inimhinge ehk psühholoogiasse - minu hinnangul on see hästi vajalik. Seda ei pea ilmtingimata ülikoolis õppima, võib täiesti vabalt ka ise juurde lugeda ja uurida. Väikese juhendamisega on põnev inimesi kõrvalt jälgida, eriti just seda, kuidas seaduspärasused inimsuhetes toimivad. Mis seal salata, üsna sarnased on reeglid ka loomade maailmas. Väga ülbelt arvame, et oleme inimestena loomariigist üle, tegelikult on kehtivad seaduspärasused üsnagi samasugused. Usun ka seda, et kes juba loomi õpib lähemalt tundma....tunneb ka inimest,» mainis ta.

Runnel on saanud loodushelide salvestamise juhiseid suurmeister Fred Jüssilt. «Huvi antud eriala vastu on tekkinud suuresti tänu Fred Jüssile ja tema heliplaatidele. Jüssi plaadid olid minu jaoks Nõukogude Eestis esimene kättesaadav materjal. Pikad sügis- ja talvekuud istusin tihti kodus, panin kõlarid maha, vinüülplaadi käima...ja nautisin pikali olles kaunist loodusloomingut. Jüssi salvestised viisid mind Eesti metsadesse ja rabadesse. Just neil hetkedel tabasin, et tahan ka ise midagi säärast kinni püüda. Minu jaoks oli oluline need kaunid hääled loodusest kaasa tuua, et saaksin neid ükskõik mis ajal kodus nautida. Tunnistan, et see oli alguses veidi egoistlik lähenemine, ma tõepoolest ei mõelnud toona, et võiksin seda materjali kellegagi jagada,» tõdes ta.

Loodusemehe helisalvestised on täna üleval erinevatel platvormidel, sealhulgas ka Spotifys. «Ma ise pole väga kõvasti pressinud, et mu albumid kõikjal saadaval oleksid. Kuid näen seda, et teistest riikidest kuulatakse seda materjali päris usinasti. Mõelge ise, mis tahes Eestimaa piirkonnast saab lihtsalt loodusesse....maailma suurlinnadest pole see teekond sugugi nii lihtne, kümnete kilomeetrite kaupa on vaid asulad ja päris metsikut loodusala sa nii naljalt ei leiagi. Seda enam, me peame rohkem hindama neid väärtusi, mida Eesti loodus meile pakub,» lisas ta.

Runnel andis nõu, millist tehnikat on vaja, et loodushelisid kinni püüda. «Esimese kaifi saab kätte hästi lihtsate vahenditega. Hiljem tulevad mängu juba erinevad foorumid, kust saab otsida vajalikku teavet kõikvõimalike lisavidinate kohta. Seadmete hinnad ja kättesaadavuse võimalused lähevad muidugi utoopilisele tasemele, seetõttu on mõistlik kusagilt maalt piir tõmmata. Kui sa professionaalina ei tegele, siis mitu tuhat eurot maksvad mikrofonid ja salvestajad võivad jääda kättesaamatuks. Mina pean end suures osas veel asjaarmastajaks, võib-olla pooleldi professionaaliks. Minu kasutuses olevad mikrofonid on sellised, mis aitavad üldist helipilti salvestada, ma üldjuhul ei ole konkreetselt mingi looma või linnu peal väljas. Stereoefekti saavutamine tuleb tänu enda tööle - sätin mikrofonid ja muu vajaliku tehnika õigetele kaugustele. Kui on vaja salvestada konkreetset lindu või looma, siis on olemas juba spetsiaalsed mikrofonid. Lisaks tuleb teha eeltööd, et aru saada mis aegadel ja kus paikades need loomad ja linnud häälitsevad - teinekord võib see uurimistöö aega võtta nädalaid,» sõnas loodusemees Veljo Runnel.

«Loodushelid on suurepärased meeleolu kättesaamiseks või taasloomiseks. Kuulan ka teiste tehtud loodushäälte plaate, see avardab silmaringi...saad tundma õppida, mis liike ja laule üldse maailmas olemas on. Heliruum näiteks tohutult kõrgete puudega metsas on hoopis teistlaadi akustikaga, see annab täiesti uue elamuse. Tänu erinevate maade salvestistele saan justkui reisida! Panen silmad kinni ja kujutan ette, et olengi selles ägedas paigas,» tunnistas mees.

Runnel ei naudi ainult looduse helisid, tema jaoks on huvipakkuvad ka erinevad muusikalised aranžeeringud. «Loomulikult meeldivad mulle ka inimeste poolt tekitatud helid! Olen ise teinud elektroonilist muusikat...seda küll pigem enda jaoks. Näiteks manipuleerin erinevaid salvestisi ja miksin neid erineval moel kokku,» lisas ta.

Kuula täispikka intervjuud SIIT! Muuhulgas ka näiteks helisalvestust sellest, kuidas haugub metskits!