VIDEO ⟩ Hiinlased sukeldusid maailma sügavaimasse kohta
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. november 2020, 10:40
/nginx/o/2020/11/12/13470448t1h61ec.jpg)
Hiina mehitatud uurimisallveelaeval Fendouzhe õnnestus maailma sügavaimas kohas Mariaani süvikus sukelduda 10 909 meetri sügavusele, mis jääb vaid veidi alla ameeriklase rekordile.
Väikeses paksu titaanikihiga allveelaevas oli kolm mereteadlast, kelle sõnul on 10 kilomeetri sügavusel rõhk 1000 korda suurem kui veepinnal. Teadlased kogusid allveelaeva robotkäega Mariaani süviku põhjast proove, mida laboris analüüsitakse, teatab mtvuutiset.fi.
Chinese Scientist Releases Footage of Mariana Trench Bottom ?? #MarianaTrench #fendouzhe #China #Science https://t.co/vigwqQvH7z pic.twitter.com/qwFyN1WPhD
— boppinmule (@boppinmule) November 12, 2020
Mariaani süviku suurim sügavus on teadlaste andmetel 11 034 meetrit, kuid sellesse sügavusse ei ole veel keegi sukeldunud.
Kui allveelaev peaks Mariaani süvikusse sukeldumisel katki minema, siis meeskond arvatavalt eluga ei pääse, sest päästeoperatsioon 10 kilomeetri sügavusel vee all võtaks aega ja oleks päästjatele ohtlik.
2019. aastal sukeldus Mariaani süvikusse ameeriklane Victor Vescovo, kellel õnnestus jõuda 10 928 meetri peale. Tegemist on kõige sügavamale sukeldumisega ja see on sukeldumisrekorditest esikohal.
/nginx/o/2020/11/12/13470439t1h7ccc.jpg)
2012. aastal sukeldus maailma sügavaimasse kohta ka Hollywoodi režissöör James Cameron allveelaevaga Deepsea Challenger, jõudes 10 908 meetrile.
/nginx/o/2020/11/12/13470447t1he320.jpg)
Hiina on viimastel aastatel hakanud tundma huvi Vaikse ookeani ja selles leiduva vastu, kuna rahvusvahelised teadusuuringud on näidanud, et seal on haruldasi mineraale, mida saab kasutada nüüdistehnoloogias, näiteks nutitelefonides, raketisüsteemides ja radarites.
Mariaani süvikut hakati uurima 19. sajandi lõpul ning alguses teati, et selle sügavus on üle 8000 meetri, hiljem üle 9000 meetri. Alles 1950. aastatel tulid esimesed andmed, mis viitasid üle 10 000 meetrile.
Mariaani süvik asub Vaikse ookeani lääneosas. See on kõige sügavam koht maailmameres, olles 2550 kilomeetrit pikk ja keskmise laiusega 69 kilomeetrit.
Süvik tekkis ligi 150 miljonit aastat tagasi, mil Maa suurimad laamad, Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam omavahel põrkusid ja esimene neist teise alla sukeldus.
Vaikses ookeanis on veel üle 10 kilomeetri sügavusi süvikuid: Tonga süvik 10 882 meetrit, Filipiini süvik 10 540 meetrit, Kuriili-Kamtšatka süvik 10 500 meetrit ja Keramdeci süvik 10 047 meetrit.