PILDID JA VIDEO ⟩ Georadar aitas arheoloogidel leida nii viikingite matuselaeva kui teisi põnevaid objekte

Georadari pilt viikingiaegsest matmispaigast Norra kaguosas Vestfoldis. Laevamatuse koht on märgitud punase ringiga Foto: NTB SCANPIX/REUTERS/Scanpix

Norra arheoloogid leidsid kaks aastat tagasi riigi kaguosast Vestfoldi maakonnast Gjellstadi arheoloogialalt georadari abil viikingite matuselaeva, mida uuriti, kuid laevaleid ei olnud ainus, vaid paigas on ka sakraalhoone, pikkmaja ja kääpad.

Georadari pildid ja väljakaevamised näitasid, millised inimesed seal sajandeid tagasi elasid ja millega tegelesid, teatab livescience.com.

Georadari abil leiti 13 matmispaika, millest osade läbimõõt oli 30 meetrit, kuid ka laevamatus.

Paigas on samuti hoonete jäänused, arheoloogide sõnul kasutati osasid neist religioossel eesmärgil ja tseremooniate läbiviimiseks.

Matmispaigad leiti varem uuritud 1500 aasta vanuse Jelli kääpa lähedalt ning raadiosüsiniku dateering näitas, et laev maeti sadu aastaid hiljem, umbes 9. sajandil.

Jelli kääbas oli seega osa suuremast matmispaigast ning Gjellestad oli viikingite jaoks tähtis koht. Sellele viitab ka Jelli kääpa lähedalt leitud hinnaline kuldornament, mille uurimine näitas, et selliseid ornamente pandi rauaajal 1. - 400. aastal pKr hauapanustena kaasa kõrgest soost naistele.

Arheoloogide sõnul oli Gjellestadi matmispaik sajandeid tagasi suur, kuid 19. sajandi põllumehed hävitasid osad kääpaid põlde kündes.

Samas isegi pärast kääbaste maatasa tegemist suutsid teadlased georadari abil kunagiste matmispaikade jälile jõuda.

Georadar näitas, et laevahaua lähedal on mitu suurt küngast, seitse väiksemat kääbast jäid kaugemale.

Ristkülikukujuliste hoonete jäänused asuvad läänes, neist pikim on 125-meetrine. Üks väiksematest hoonetest võis olla talumaja, teine aga sakraalhoone. Suurim maja oli tõenäoliselt pikkmaja, kus viikingid elasid ja pidusid pidasid.

«Gjellstadist leitud objektidest saab kindlalt dateerida vaid laevamatust. Leiud näitavad, et tegemist oli viikingi eliidi jaoks tähtsa paigaga, kus oli nii staatust kui rikkust, mida keerukad matmisrituaalid kinnistasid,» selgitas Norra kultuuripärandi uurimise instituudi arheoloog Lars Gustavsen.

Ta lisas, et laevamatus võis anda kellelegi võimu juurde ja teatud isikud sidusid end rohkem olemasolevate struktuuridega. 

Arheoloogid rõhutasid, et suure laeva matmine ei ole tavaline, seda isegi viikingite puhul. Varem on leitud laevamatuseid, milles on lahkunu maetud 12-meetrise laevaga. Gjellstadi laev on aga 20-meetrine.

Georadari pilt Norra Vestfoldi Gjellstadi arheoloogialalt leitud laevamatusest Foto: NTB SCANPIX/REUTERS/Scanpix

Arheoloog Gustavseni sõnul on Norras teada vaid käputis suure laevaga matuseid.

Viimati leiti Norras suuri viikingilaevu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses ning siis leidsid aset ulatuslikud väljakaevamised.

Gjellstadi viikingilaev on Norras esimene, mis on leitud georadari abil. Georadar on arheoloogide jaoks tähtis tööriist, mis võimaldab leida maapinnas olevad vanu objekte, kaasa arvatud matmispaiku.

Georadar on geofüüsikas kasutatav aparatuur, kus raadiolainete impulsside abil kuvatakse pilt pinnase siseehitusest.

Georadar. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Arheoloog Gustavseni sõnul ei ole lõpuni selge, miks viikingid eliiti kuulunuid laevadega matsid.

«On kultuure, mis on väga tihedalt seotud mere ja laevadega ning viikingikultuur on üks selline. Erikontekstis viitab laevamatus, et laev kannab surnud maapealt Toonelasse. Ei saa välistada, et suure laevaga matmine näitas kas suguvõsa või kogukonna jõukust või kuulumist eliidi hulka,» selgitasid asjatundjad.

Viikingilaeva koopia. Pilt on illustreeriv Foto: Ness, Jan Kåre/NTB scanpix/Scanpix

Pärast laeva avastamist 2018. aastal kaevas meeskond laeva osaliselt välja ja sai kiiresti aru, et niisked olud vaheldumisi põuaperioodidega on laeva lõhkunud ja seened kasvama pannud.

Arheloogid kaevasid selle aasta suvel laeva täielikult välja, et konserveerida ja säilitada seda, mis alles on.

Oktoobris jätkati Gjellstadi matmispaiga uurimist ja leiti suures koguses loomaluid, mis oli uurijate jaoks suur üllatus.

«Tegemist oli üsna suurte luudega, mis lubasid järeldada, et need kuulusid härjale või hobusele, kes toodi matusel ohvriks. Pealmised luud on juba üsna lagunenud, alumised seevastu hästi säilinud. See viitab, et laevamatusel alumisse ossa jäänud objektid peaks olema paremas seisukorras kui üleval olevad,» teatasid arheoloogid.

Arheoloog Gustavseni sõnul väljakaevamised jätkuvad ja peaksid sel aastal kestma detsembrini. 

The #viking ship at #Gjellestad comes to life online #archaeology https://t.co/n0ZMZhdny8

— Andrei Friedmann (@TheGraveWarden) March 27, 2020