Suurbritannia pealinna Londoni põhjaosas Newington Greenis avati feminismi emaks peetava 18. sajandi kirjaniku Mary Wollstonecrafti alastikuju.
PILDID JA VIDEO ⟩ Feminismi emaks peetava kirjaniku Mary Wollstonecrafti kuju häirib britte: miks ta on alasti?
Skulptor Maggi Hamblingi teos tekitas skandaali, kuna on neid, kelle arvates ei oleks kuju pidanud olema alasti, sest see on seksistlik ja viib tähelepanu kirjaniku saavutustelt kõrvale, teatab bbc.com.
Wollstonecraft sündis 27. aprillil 1759 Londonis ja sai täiskasvanuna tuntuks oma radikaalsete mõtetega naiste ja meeste võrdsusest ning tüdrukutele mõeldud internaatkooli asutamisega.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/11/13469179t1hb743.jpg)
Wollstonecraft oli vaid 38-aastane, kui ta pärast oma teiste tütre sünnitamist tüsistuste tagajärjel suri.
Naiste õiguste eest seisnud inglannale püstitati kuju pärast kümme aastat kestnud kampaaniat Mary on the Green, millega koguti monumendi loomiseks üle 143 000 naela (umbes 160 000 eurot).
Kampaania eestvedajate sõnul kujutavad 90 protsenti Londoni kujudest mehi, samas kui riigi elanikkonnast 51 protsenti on naised.
Pärast kuju avamist 10. novembril tekkis nii meedias kui sotsiaalmeedias kriitikalaviin, sest osale inimestele ei meeldi naisekuju väiksus ja alastiolek.
Kriitikute arvates on Wollstonecrafti alastikuju seksistlik, nihutades tähelepanu ta tööst ja saavutustest kõrvale ning näidates teda pornograafilisena.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/11/13469163t1he7e8.jpg)
Twitteri kommentaatorite sõnul ei ole ühtegi tuntud meest kunagi alasti kujutatud. Nad küsisid, kuidas suhtuksid inimesed näiteks Briti kunagise peaministri Winston Churchilli või Lõuna-Aafrika Vabariigi ekspresidendi Nelson Mandela alastikujusse.
«Miks Mary Wollstonecraft peab olema alasti? Olen näinud meessoost kirjanike, poliitikute, aktivistide ja filosoofide kujusid, kuid mitte ühtegi neist ei ole kujutatud palja persega,» teatas kirjanik Malorie Blackman Twitteris.
Väljaande The Guardian kolumnist Rhiannon Lucy Gosslett küsis, miks ühtegi meest ei «austata» sellisel viisil.
Kritiseerijate sõnul kinnistavad alasti naisekujud naise keha tajumist avaliku omandina ja on põhimõtteliselt naiste ahistamine. On neid, kes nõuavad Mary Wollstonecrafti uut kuju.
Ajakirjanik Carioline Criado-Perez nimetas kuju katastroofiks märkides, et Wollstonecraft ei oleks jäänud rahule tema kujutamisega meeste märja unenäona.
Ajaloolane Simon Schama kommenteeris, et on unistanud Wollstonecrafti kujust, kuid mitte sellisest, mis viib mõtted seksile.
On ka neid, kellele hõbetatud pronkskuju meeldib ja nende arvates sobib alastikuju esindama kõiki naisi.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/11/13469167t1hc92f.jpg)
«Mary Wollstonecraft oli esimene feminist, mässaja ja naisõiguslane. Ta on väärt erilist kuju ja ta sai selle,» sõnas kujukampaania algatanud kirjanik Bee Rowlatt.
Skulptor Maggi Hamblingi sõnul tahtis ta kujuga näidata, milliseid takistusi tuli Mary Wollstonecraftil oma ajastul ületada, kuid kujutada ka ta ideaale ja saavutusi.
Hamblingi sõnul riietus määratleb ja piirab inimesi ning ka reaktsioone, seega on riided vahel üleliigsed.
Ajaloolase Fern Riddle sõnul meenutab Wollstonecrafti kuju klassikalisi Veenuse kujusid ja on silmale ilus vaadata.
Mary Wollstonecraft (27. aprill 1759 Spitalfields London – 10. september 1797 Somers Town, London) oli inglise kirjanik ja üks esimesi feministe.
Wollstonecrafti tuntuim teos on 1792. aastal ilmunud raamat «Naise õiguste õigustus» (A Vindication of the Rights of Woman), milles ta lahkas nii poliitikat, religiooni, filosoofiat, seksuaalsust kui ka feminismi. See raamat oli esimene liberaalse feminismi avaldus.
Wollstonecraft pidas naisi ratsionaalseteks tegutsejateks, kelle allutatus meestele on tingitud peamiselt halvemast haridusest. Kirjanik arvas, et naistele tuleb anda meestega võrdsed võimalused ja õigused.