Nagu tulnukas: lennanud haigru kõhust rippus angerjas välja

Inna-Katrin Hein
Copy
Haigur lendu tõusmas. Pilt on illustreeriv
Haigur lendu tõusmas. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Ameerika Ühendriikides Delaware’is jäi insenerist loodusfotograafi Sam Davise kaamera ette lennanud haigur, kelle kõhust rippus välja angerjas.

Davis arvas, et lind neelas angerja tervelt alla, kuid lennu ajal surus angerjas end läbi linnu mao ja keha, lootes eluga pääseda, teatab livescience.com.

Mees lisas, et lennanud noored kotkad ja isegi maapinnal olnud rebane märkasid angerjaga haigrut, lootes vist kerget saaki.

Fotograafi sõnul oli ta tulnukat meenutanud linnust 70 – 90 meetri kaugusel, kuid pika objektiiviga sai ta selged pildid.

«Tundus, et haigrule ei läinud korda, et ta söök on ta keha lõhkunud ja üritab põgeneda. Angerjas oli tõenäoliselt elus,» sõnas ameeriklane.

Ta sai juhtunust täpsema ülevaate, kui laadis pildid arvutisse ja suurendas neid.

«Siis olid detailid täpselt näha, nii linnu kui angerja silmad. Angerjas tuli pea ees haigru kehast välja,» teatas fotograaf.

Sam Davise fotosid näinud Austraalia kalauurimiskeskuse ihtüoloog John Pogonoski sõnas, et sellist juhtumit ei ole ta varem näinud.

Pogonoski sõnul võivad lindude ja loomade poolt allaneelatud madu ja kala hakata oma tugeva pea või sabaga lõhkuma röövlinnu või -looma seedeorganeid, jõudes nende kehasse, lihastesse või põide. Väga harvad on need juhused, mil kala või madu pääseb röövlooma kehast eluga.

Kui nad jäävad looma või linnu kehasse, siis nad mumifitseeruvad või neist saavad «kasvajad».

Davise sõnul ei saanud ta lõpuni teada, mis juhtus pärast seda haigru ja angerjaga, kui ta pildistamise lõpetas ja lind edasi lendas.

Ihtüoloog Pogonoski on arvamusel, et tõenäoliselt kukkus angerjas lõpuks linnu kehast välja, kuid ei jäänud ellu. Haigur seevastu võis ellu jääda, ta ei saanud infektsiooni ja ta haav paranes.

Ka angerjas võis jääda ellu, kuid vaid sel juhul, kui ta kukkus veekogusse, mille soolsus ei ole kõrge.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles