Noor prantslane Théo Curin on neljajäseme amputatsiooniga, kuid see ei takistal tal olemast ujuja ja avaveeujuja ning läbima vees pikki vahemaid.
PILDID JA VIDEO ⟩ Neljajäseme amputatasiooniga avaveejujuja treenib üle Titicaca järve ujumiseks
Curin oli kuueaastane, kui tal diagnoositi bakteriaalne meningiit, mille tõttu ta mõlemast käest ja jalast tuli osa amputeerida, kirjutab afp.com.
Ta on edukas ujujaks, kes on saanud paraujujate võistlustel medaleid.
Curin treenib praegu Compiégne’i järves, et ujuda järgmisel aastal üle Peruu ja Boliivia piiril asuva Titicaca järve.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/10/13466795t1h58c4.jpg)
Compiègne'i järves on veetemperatuur praegu 12 kraadi, kuid talvel langeb alla 10 kraadi.
Prantslase eesmärgiks on läbida järgmise aasta novembris Andides 3812 meetri kõrgusel oleval järvel 122 kilomeetrit.
Teda abistavad treeningutel Prantsuse avaveeujumisföderatsiooni juht Stephane Lecat ja treener Fabien Maltrait.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/10/13466792t1hcd6f.jpg)
Théo Curin sündis 20. aprillil 2000 Prantsusmaal Lunéville’is ja elab koos tüdruksõbraga Vichys.
Ta jõudis ujumise juurde lapsena, olles jäsemetest ilma jäänud. Vanemate sõnul on nende poeg ujumises andekas ja vesi on tema jaoks loomulik keskkond.
Curin tegi oma paraujuja debüüdi 2015. aastal Ühendkuningriigis Glasgows toimunud paraujujate meistrivõistlustel.
2016. aastal Portugalis Funchalis toimunud puuetega inimeste ujumise Euroopa meistrivõistlustel sai ta esmakordselt 200 meetri vabaujumises hõbemedali.
Ta osales 2016. aastal Rio de Janeiros paraolümpiamängudel, olles siis vaid 16-aastane.
Alates 2018. aasta aprillist kuulub ta sportlaste komisjoni, mis koosneb kaheksateistkümnest sportlasest ja mille esimeheks on Martin Fourcade. Nad tegelevad 2024. aasta Pariisi olümpia- ja paraolümpiamängude ettevalmistamisega.
Alates 2017. aastast on tal roll telesarjas «Vestiaires», mida näitab Prantsuse telekanal France 2.
2019. aastal sai temast L’Oréali grupile kuuluva kaubamärgi Biotherm ilu- ja tervisetoodete reklaamnägu.
Titicaca järv on Lõuna-Ameerika suurim järv, mis asub Peruu ja Boliivia piiril, olles 3812 meetrit üle merepinna.
Järve lääneosa kuulub Peruu Puno piirkonda, idaosa Boliivia La Pazi departemangu.
Titicaca järve pindala on 8372 ruutkilomeetrit, suurim pikkus on 190 kilomeetrit, suurim laius on 80 kilomeetrit, suurim sügavus on 281 meetrit, keskmine sügavus on 107 meetrit ja maht on 893 kuupkilomeetrit. Järv on väga sopiline, selle kaldajoone pikkus on 1125 kilomeetrit. Järves on rohkem kui 42 saart, neist osa tehislikud.
Järv jaguneb kahte ossa, mida eraldab kõige kitsamas kohas kõigest 800 meetrit lai Tiquina väin. Suuremat osa nimetatakse Suureks järveks (Lago Grande) ja Chucuito järveks, selle keskmine sügavus on 135 meetrit ja suurim sügavus 284 meetrit.
Väiksemat osa nimetatakse Wiñaymarkaks (Lago Huiñaymarca) ja Väikeseks järveks (Lago Pequeño), selle keskmine sügavus on 9 meetrit ja suurim sügavus 40 meetrit.
Järve valgla hõlmab 58 000 ruutkilomeetrit. Järve voolab sisse 27 jõge, millest vooluhulga järgi suurimad on alates suurimast Ramis, Coata, Ilave, Huancané ja Suchez. Need jõed toituvad vihmaveest ja Altiplanot ümbritsevate liustike sulamisveest.