Meie planeet pulseerib 26 sekundi tagant ja keegi ei tea, miks

Aafrika rannik ja Atlandi ookean. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Ameerika Ühendriikide Lamont-Doherty Geological Observatory teadlane Jack Oliver avastas 1960. aastatel kummalise tukslemise.

Tehti kindlaks, et meie planeet väristab end iga 26 sekundi tagant, see ei kesta just kaua, kuid piisava aja, et seismoloogilised mõõteseadmed seda maailma erinevates paikades jäädvustaksid, teatab finance.yahoo.com. 

Esimesena pulsi avastanud Oliver arvas, et see tuleb kuskilt Atlandi ookeanilt ekvaatorist lõunasse jäävalt alalt. Tema andmetel on pulss on tugevam siis, kui põhjapoolkeral on suvi ja lõunapoolkeral talv.

Ilmingut on aastate jooksul uurinud erinevate riikide geoloogid ja seismoloogid, nende seas ka USA geoloogiakeskuse geoloog Gary Holocomb, kelle teatel on Maa pulsid tormide ajal kõige võimsamad.

USA Colorado ülikooli geoloogid uurisid 2005 müstilist fenomeni ja tuvastasid, et korduva pulsi allikas asub Aafrika lääneranniku juures Guinea lahes.

Teadlastemeeskond avaldas uurimistulemused teadusväljaandes Geophysical Research Letters, kuid nad ikkagi ei osanud selgitada, miks 26 sekundise vahega pulss tekib.

Järgnevatel aastatel suudeti teha kindlaks veelgi täpsem pulsi algallika koht, see on Guinea lahe osas, mis jääb Kameruni juurde ja mida kutsutakse Bonny laheks.

USA St. Louisi Washingtoni ülikooli geoloog Garrett Euler arvab, et pulsi tekitavad Atlandi ookeani võimsad lained, mis paiskuvad vastu randa.

Euler selgitas, et kui lained liiguvad merepinnal, ei mõjuta need merepõhja, kuid kui nad tabavad rannale lähemal mandrilava ehk šelfi, siis võib ebatavaline tukslemine tekkida.

Teise teooria järgi on pulsi põhjustajaks Guinea lahes São Tomé saarel asuv vulkaan.

Uurijate sõnul on neist teooriates puudujääke. Mandrilavasid on kõikjal maailmas, kuid vaid Bonny lahes esineb pulss iga 26 sekundi tagant. Samuti on maailma erinevates paikades vulkaane.

Teadlased on jätkanud fenomeni uurimist, kuid selgitust ei ole seni.

«Loodame, et saame veel mingeid andmeid, mis aitavad seda fenomeni selgitada ja lahendada,» sõnas USA Colorado ülikooli seismoloolg Mike Ritzwoller.

Ta lisas, et meie planeedil on veel palju lahendamata looduslikke fenomene, kuid seni on nad säilitanud oma saladuse.