Ameerika Ühendriikides käivad presidendivalimised, milles demokraat Joe Biden on seni kogunud rohkem valijameeste hääli kui USA president, vabariiklane Donald Trump.
USA meedia: valimiskaotus ei ole Trumpi suurim hirm
Trump kuulutas end keset häältelugemist valimiste võitjaks ja väitis, et valimistel on pettust, kuid ta ei esitanud selle kohta tõendeid.
Trumpi kampaaniameeskond nõudis osade osariikide häälte ülelugemist ja on võtmeosariikides esitanud hagi.
USA meedia rõhutas, et Trump võib peale kaotuse karta veel muud. Kui Trump kaotab, võib teda ähvardada vanglakaristus.
Trump on seni pääsenud nii kohtust kui ka seksuaalse ahistamise süüdistustest, kuna presidendiamet kaitseb teda, andes talle puutumatuse. Kui ta valimised kaotab ega ole enam president, ei ole tal ka puutumatust ja siis võivad probleemid tekkida.
Trumpi vastu on esitatud mitu tsiviilhagi. The New Yorkeri ja New York Magazine'i ajakirjanikud uurisid õigusekspertidelt, mis Trumpist saada võib ning suur osa vastanutest arvas, et kohus võib Trumpi isegi trellide taha saata.
Kui presidendiks valitakse demokraat Joe Biden, on tema justiitsministril juurdepääs kõigile tõenditele, mille eriuurija Robert Mueller kogus Venemaa kohta, ning ka senati luurekomitee materjalidele.
Ajalehtede andmetel on tõendeid selle kohta, et Trump on takistanud kohtu tööd, valetanud uurijatele ja mehkeldanud kõigi seljataga Venemaaga.
USAs saab kõigi kolme rikkumise eest määrata karistuseks kuni viieaastase vangistuse.
Föderaalprokurörid võivad Trumpile esitada süüdistuse järgmise aasta alguses.
Trumpi süüdimõistmine võib olla keeruline, sest enne Valgest Majast lahkumist võib ta endale armu anda. Siiski ei ole lõpuni selge, kas ta saab seda teha, juhtum jõuaks tõenäoliselt kõrgemasse kohtusse.
USA presidendil on ta ametiajal igal juhul puutumatus, mis tagab selle, et ta saab oma nõunikega vabalt arutelusid pidada. Trump on aga üritanud seda kaitset laiendada ka oma administratsioonile ja tegevusele.
Kui ka tema iseendale armuandmine läheks läbi, jääks erinevate osariikide prokuröridele endiselt vabad käed. Suure tõenäosusega tooks Trumpi siis kohtu ette kas New Yorgi piirkonnaprokurör Cyrus Vance või New Yorgi osariigi peaprokurör Letitia James.
Mõlemad prokurörid uurivad võimalikke kuritegusid, mida Trump võis enne presidendiks valimist toime panna. Kuna tegemist on juhtumitega enne seda, kui Trump sai presidendiimmuunsuse, siis ei ole Trumpil nende suhtes kaitset.
Uurimised käsitlevad Trumpi võimalikke majanduskuritegusid. Uuriva ajakirjanduse andmetel võis Trump enne presidendiametit tegeleda maksupettuste ja raamatupidamise võltsimisega.
Kui Trump peaks kohtusse minema, siis võib see talle väga kalliks minna, lisaks on eriti viimasel ajal ta äritegevuse kohal tumedaid pilvi. New York Timesi andmetel on Trump käendanud sadade miljonite dollarite suurusi laene, mille tagasimakse tähtaeg on lähiaastatel. Tal on raha ja vara, kuid koroonaviirus on andnud löögi ka tema hotelliärile.
«Presidendiamet on takistanud teda sattumast vanglasse ja vaesumast,» selgitas Yale’i ülikooli politoloog Timothy Snyder.
Praeguse seisuga on demokraat Joe Bidenil 253 valijamehe hääl ja vabariiklasel Donald Trumpil 214 valijamehe häält. Võitmiseks on vaja vähemalt 270 valijamehe häält.