Peruu haualeid näitas ka naisküttide olemasolu küttide-korilaste seas

Inna-Katrin Hein
Copy
Kütid-korilased. Pilt on illustreeriv
Kütid-korilased. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Arheoloogid ja antropoloogid leidsid Peruus iidse küttide-korilaste haua, kuhu oli maetud naiskütt koos oma relvadega.

Lõuna-Ameerikas, kaasa arvatud tänapäeva Peruu aladel kütiti iidsel ajal vikunjasid, kes on Lõuna-Ameerika kaamellastest imetajad, olles suguluses laama ja alpakaga, teatab livescience.com.

Vikunjad, Lõuna-Ameerika kaamellastest imetajad.
Vikunjad, Lõuna-Ameerika kaamellastest imetajad. Foto: Thomas Eisenhuth via www.imago-images.de/imago images/Thomas Eisenhuth/Scanpix

Arheoloogide sõnul arvatakse seni, et küttide-korilaste ühiskonnas käisid mehed jahil ning naised korjasid taimi ja marju söögiks.

Hiljuti leitud 9000 aasta vanune naisküti haud lükkas selle seiskoha ümber, näidates, et ka naised käisid jahil ja küttisid suuri loomi nagu mehed.

«Pikka aega on arvatud, et iidsel ajal olid soorollid väga täpselt paigas ning et olid meestetööd ja olid naistetööd, kuid nii see ei olnud,» sõnas USA California ülikooli antropoloog Randy Haas.

Haasi sõnul uuris ta 2013. aastal koos kolleegidega Peruu lõunaosas Andides ala, kus nad leidsid sadu iidseid tööriistu ja küttimisvahendeid. Viis aastat hiljem said nad Peruu võimudelt loa Wilamaya Patjxas väljakaevamisi teha.

Nad leidsid 2018 kuus küttide-korilaste matmispaika, 2019 leidsid veel matmispaiku.

Kuuest hauast kahes olid ka küttide relvad. Eriti pakkus neile huvi 9000 aasta vanune haud, kuhu oli maetud inimene, kelle juures oli täiuslik jahikomplekt.

Nad arvasid ta hammaste uurimise põhjal, et sinna oli maetud 17–19-aastasena surnud kütt, kes mängis oma kogukonnas tähtsat rolli.

Arizona ülikooli antropoloog James Watson, kes samuti oli Peruus haualeidude juures, käis esimesena välja teooria, et paljude hauapanustega hauda ei maetud meest, vaid see on naine.

Watson uuris küti-korilase luustikku ja tema arvates kuulub see naisele, kuna on väiksem kui teistest haudadest leitud luustikud. Hambavalkude uurimine kinnitas, et tegemist on naisega.

Haas ja ta kolleegid esitasid siis küsimuse, kas leitud naine oli ainulaadne kütt või olid küttide-korilaste kogukondades naiskütid üsna tavalised.

Teadlased uurisid materjali küttide-korilaste matmispaikade kohta, need hauad pärinesid hilisest pleistotseenist, mis lõppes umbes 11 700 aasta tagasi ja varajasest holotseenist, mis algas 12 000 – 11 500 aastat tagasi.

Meeskond leidis andmed Lõuna- ja Kesk-Ameerika 107 matmiskohast leitud 429 skeleti kohta. 27 inimest, kellest 11 olid naised ja 15 mehed, olid maetud koos jahiriistadega.

Arvatakse, et küttide-korilaste ühiskondades olid küttides seas 30–50 protsenti naisi.

«Nii meeste kui naiste matmised on olnud ühesugused, küttidele olid pandud hauda kaasa nende jahirelvad. Meeste puhul ei tekitanud nende juurest leitud relvad kahtlust, naiste puhul tekitas,» selgitas California ülikooli antropoloog Randy Haas.

USA Nevada ülikooli antropoloog Marin Pilloud selgitas, et paljudes varajastes kultuurides ei olnud soolist binaarsust, mis domineerib tänapäeva lääne kultuuris.

Uurijate sõnul puuduvad neil andmed, kas ka mujal maailmas oli iidsetel hõimudel naiskütte.

Nad lisasid, et huvitav oleks saada teada, mida küttidest naised sõid, kas toitu, mida naised või hoopis seda, mida mehed. Kuna küttidel kulus saagi saamiseks rohkem aega ja energiat kui taimede korjajatel, siis arvatavalt olid nende toiduportsjonid suuremad ja liharikkamad. 

USA Binghamtoni ülikooli antropoloogi Kathleen Sterlingi sõnul aitas skeletiuuring kinnitada, et ka naised olid kütid ja küttisid suuri loomi.

Kütid-korilased kasutasid tavaliselt paari küttimismeetodit, millest esimeses ajasid kütid koos kogukonnaliikmetega lõksu loomad, kes kukkusid kaljult alla. Teise variandina saatsid nad nooled ja kivid liikuva karja pihta, lootes, et mõni loom saab piisavalt vigastada ja neil on võimalik ta tabada.

Arvatakse, et vanus ja oskused mängisid selles ühiskonnas suuremat rolli kui sugu.

«Kui meheskeleti juurest leitakse jahirelvad, siis arvatakse automaatselt, et see mees oli kütt. Peaksime naiste puhul täheldama sama, kui ei ole muid tõendeid,» sõnas antropoloog Sterling. 

Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul. Põhjas ulatub territoorium peaaegu ekvaatorini, puudu jääb vaid 4,3 kilomeetrit ning piirneb Ecuadori ja Colombiaga, idas on naabermaaks Brasiilia, kagus Boliivia ning äärmises lõunatipus Tšiili. Kogu maad läbivad selgroona Andid.

Tagasi üles