Käsitööõpetaja Anna Lutter lõi endise kolhoosi kanalasse oma õmblusäri ja elustiilikeskuse

Anna Lutter Foto: Erakogu

Seekord oli «Ikigai» saate külaliseks Anna Lutter. Noor naine, kes on mitmekülgne käsitööõpetaja ja ettevõtja. Koolitus- ja peokeskuses KUUT käis külas raadio Elmar saatejuht Tiiu Sommer.

Saku vallast, Kurtnast pärit Anna Lutter on rajanud oma elustiilikeskuse endisesse Kurtna kolhoosi tootmiskanalasse. «Võib julgelt öelda, et hoone tootmisfunktsioon pole senini muutunud, ka meie tegeleme tootmisega. Kui varem tuli sellest majast välja broileriliha, siis nüüd on toodangu kvantiteet mõnevõrra vähenenud,» muigas käsitööõpetaja ja ettevõtja Anna Lutter.

«Reaalselt, kõige suurema osa ajast olen ma muidugi koristaja, sest käsitööga tegelemine tekitab ruumides üsna palju segadust. Mulle väga meeldib käsitööga tegeleda, kõik mu tööalased rollid on täna seotud just antud valdkonnaga. Selle erialaga tegelemiseks on vaja palju materjale ning töövahendeid, ikka selleks, et midagi luua ja toota. Üleüldiselt, olen üks suur korraarmastaja. Seetõttu, ikka ja jälle avastan end keskuse ruume korda seadmas ning materjale organiseerimas,» lisas Lutter.

Lutter on käsitööga kokku puutunud juba aastaid, esimesed õmblustööd sai tehtud juba lapseeas. «Kui teised tüdrukud mängisid Barbiedega, siis mina olin «õmblus-Barbie», tootsin hea meelega teiste nukkudele riideid. Ka põhikooli ajal meeldis mulle käsitöö kallal nokitseda, kuid mäletan, et mu õpetaja oli selles vallas küllaltki range. Klassikaaslastel nii suurt huvi selle eriala vastu ei olnud, ilmselt ka seetõttu, et neile tundusid etteantud ülesanded justkui sunniviisilised. Minu üks eesmärk on täna see, et mu enda õpilastel oleks päris ja siiras huvi, ma ei tahaks neid sundida. Tahan, et nad kogeksid vahetult erinevaid materjale ja töövõtteid. Ma ei suru peale seda, et kindlalt peab kooli käigus kampsuni valmis saama, tahan lihtsalt olla innustaja. Ei taha oma õpilasi tappa tööde kogusega, lasen neil proovida esinevaid töövõtteid. Loodan, et just vajalikul hetkel saavad nad siis oma oskused meelde tuletada. Eks siis tulevik näitab, kas see meetod töötab,» avaldas ta.

Anna ema on rahvatantsuõpetaja ning isa teenib leiba traktoristina. «Need on kaks nii erinevat ametit, samas vajavad need tegelemiseks üksjagu kirge ja nõuavad süvitsi minemist. Vanemate eeskuju on ka mind inspireerinud. Ükskõik, mida sa teed armastuse ja kirega, sul on võimalik sellega ära elada,» leidis ta.

«Ettevõtjaks olemine tähendab minu jaoks seda, et võin kasvõi homne päev ükskõik millega tegeleda. Käsitöö on see, mida oskan, see on asja tuum. Kuid ma võin sellest edasi arendada vastavalt toote või teenuse. Funktsiooni laiendamise võimalused on nii mitmekülgsed. Võin tegeleda sisuturunduse ja sotsiaalmeediaga. Pidada oma blogikeskkonda, luua ajakirja jaoks materjali....piire ees lihtsalt pole,» sõnas Lutter.

Noore õpetaja koolituskeskus pakub loengu lugemise võimalusi ka teistele oma ala spetsialistidele. «Meil on käinud üsna palju külaliskoolitajaid, näiteks on tehtud lilleseade ja kokanduse teemalisi loenguid. Ma ise korraldan lisaks käsitöö tundidele ka meeskondlikke inspiratsioonipäevi ning töötubasid, kus osalejad saavad käed ise kohe külge panna. Erinevad ühistööd on hetkel väga populaarsed, näiteks lapitekkide loomine,» lisas ta.

Lutter on oma ettevõtmises ja ellusuhtumises rohelise mõtteviisiga, enda sõnul leiab ta alati võimalusi, kuidas vanadele asjadele taas elu sisse puhuda. «Mulle meeldib materjale taaskasutada. Oma magistritöö kirjutasin loovusest, minu jaoks on materjali hankimine põnev probleem, mida lahendada. Käsitöö on protsess, mille väärtus seisneb vahetus kogemuses. Meie ühiskonnas on õigustatud käibel fraas: «Ärge kinkige asju, vaid pigem emotsioone!». Minu jaoks paar villaseid sokke pole asi, see ongi emotsioon, nende loomise kallal on ju ikkagi kuu aega higistatud,» rääkis käsitööõpetaja oma seostest.

«Minu ettevõtmine on tegelikult pereäri, ma sugugi ei tahaks kogu tähelepanu vaid endale tõmmata. Kõik on pereliikmed on vägagi kaasatud. Näiteks abikaasa on käsitöökeskuses nii palju ise ehitanud. Aasta tagasi kaunistasime kogu Solarise kaubanduskeskuse jõuluteemasse, reaalselt olid abis mu vanemad, kaks õde ja mu mees - pidime kõik kaunistused kahe ööpäeva jooksul üles saama, ronisimegi näiteks kaheksateistmeetriste postide otsa ja sättisime tutikesi üles,» naeris noor ettevõtja. 

Lutter tõi välja ansambel Dagö laulusõnad «Töötamine öösiti on veider vabadus...». «Ma leian, et oma elustiiliettevõtte omamine ongi vabadus. On hetki, mil kell kaksteist öösel pakin tellimusi kokku. Samas teine päev on selline, et teen kell kaksteist päeval hoopis lõunaune ja olen peale seda koos oma lastega. Kohati on tunne, et miks ma küll pean öösiti tööd tegema....järgmisel hetkel saan aru, et see ongi veider vabadus, selle arvelt saan siis päeval hoopis midagi muud toimetada. Mu töö ongi seadmise asi, täpselt nii, kuidas mulle parasjagu endale meeldib,» muigas ta.

Noor õpetaja on teinud kõik selleks, et olla rõõmus, õnnelik ja vaba. Mis teeb Annat aga kõige rohkem õnnelikuks? «Mind teeb kõige õnnelikumaks lõunauni, päriselt. Mõnikord piisab vaid kümnest minutist, kuid just sel ajal saan rahulikult oma mõtteid mõelda. Tegelikult, teen kõiki asju õnnetundega. Isegi, kui mul on juba tähtajad kukil, toimetan ikkagi viisil, et lähen täielikult töö sisse. Vanasti olin suur muretseja ning planeerisin tublisti asju üle. Praegu olen andnud endale palju rohkem eksimisvabadust. Kuid ma pean alati aru saama ja mõtestama, miks ma midagi teen, see aitab mind alati ka praktilises elus,» lisas Anna Lutter.

Loe Anna Lutteri KUUT'i kohta lähemalt siit. 

Anna Lutter Foto: Erakogu