VIDEO ⟩ USA kongressi pääseb esimene 1990. aastatel sündinu, 25-aastane ratastoolis Madison Cawthorn

Madison Cawthorn septembris 2020 vabariiklaste sündmusel Foto: Rusty Jones/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Ameerika Ühendriikides toimuvad täna presidendivalimised, millega koos käib võitlus ka USA kongressi esindajatekoja ja senati kohtade eest.

USA meedia teatel on poliitiline tegelikkus muutunud, sest kongressi pääseb näiteks esimene 1990. aastatel sündinu, samuti QAnoni vandenõuteoreetik ja transsoolised.

25-aastane vabariiklane Madison Cawthorn pääses kongressi, edestades Põhja-Carolinas 62-aastast demokraati Moe Davist.

Cawthorn sai USAs tuntuks juba juunis, kui oli Vabariikliku partei eelvalimistel edukam Lynda Bennettist, kelle seljataga olid nii president Donald Trump kui ka Valge Maja kantseleiülem Mark Meadows.

Cawthorn saab kongressis oma endise mentori Meadowsi koha, millest ta loobus Valgesse Majja tööle suundudes. 25-aastane Cawthorne võtab samas kongressi noorima esindaja tiitli 31-aastaselt demokraadilt Alexandria Ocasio-Cortezelt.

Vastuoluliste sõnavõttudega tuntuks saanud Cawthorn võitis oma valimiskampaania Vabariiklikku parteid kritiseerides. Ta süüdistas vabariiklasi ksenofoobias, vastutustunde ja empaatia puudumises, jäädes sellega silma Donald Trumpile, kes on ka mitmesuguseid süüdistusi loopinud.

Cawthorn on kirjeldanud ennast kui vabariiklaste uue põlvkonna tiksuvat pommi.

Madison Cawthorn 26. augustil 2020 Washingtonis vabariiklaste kongressil. Foto: /AP/Scanpix

«Minu eesmärgiks on raputada Vabariiklikku parteid, kuna selles parteis olevad inimesed tegelevad valede asjadega. Vabariiklased peaksid olema USA liidrid, kelle sõna maksab. Me ei pea pidama läbirääkimisi demokraatidega,» on noore poliitiku seisukoht.

1. augustil 1995 Põhja-Carolinas Asheville’is sündinud Cawthorn oli 18-aastane, kui ta 2014. aastal sattus liiklusõnnetusse, mille tõttu ta jalad jäid halvatuks.

Pärast õnnetust sai vabariiklike vaadetega noormees võimaluse kongressi esindaja Mark Meadowsi kantseleis abina tööle hakata ja suurde poliitikasse siseneda.

Vabariiklaste tõusvaks täheks peetav Cawthorn sai augustis võimaluse esineda Vabariikliku partei kongressil. Ta rääkis õnnetusest, sellest põhjustatud raskuste ületamisest ning tõusis kõne lõpul kahe abilise toel ratastoolist püsti.

USA meedia on kirjutanud, et noor vabariiklane on seotud paremäärmuslike grupeeringutega, kuid mees ise eitab seda.

Teada on, et tal on sotsiaalmeedias foto, millel ta on Saksamaal diktaator Adolf Hitleri kunagise residentsi Kotkapesa juures. Hitleri Kotkapesa (Kehlsteinhaus) asub 1843 meetri kõrgusel kaljutipul. Ta eemaldas mõneks ajaks selle pildi, kuna tekkis poleemika, et ta on kas paremäärmuslane või neonats.

Ta sattus vasakpoolsetele hambusse ka selle tõttu, et ta kampaanjaleheküljel oli rassistiku sisuga kirjutisi. «Ta on küll uustulnuk, kuid ta seisukohad on nagu 1960. aastatest. Ta seksistlikes ja rassistlikes nägemustes ei ole midagi uut,» kommenteerisid demokraadid.

Viimasel ajal on Cawthorni nähtud Trumpi seltskonnas ja Trump on enda sõnul küsinud noorpoliitikult paar korda nõu. Nii nagu Trump, on ka Cawthorn kinnisvaraärimees, kuid seni ei ole ta firma, mille ainus töötaja ta on, veel suurt edu saavutanud.

Kampaania ajal teatas mitu naist, et Cawthorn on seksuaalselt agressiivne ja et ta on neid ahistanud. Samas oli palju naisi, kelle sõnul ei ole tegemist ahistaja, vaid hoopis džentelmeniga.

Oktoobris avaldas Cawthorni endise ülikooli, Virginias Purceville’is asuva Patrick Henry kolledži grupp vilistlasi kirja, milles Cawthorni süüdistatakse, et õpingute ajal oli ta naistejahtija ja -ahistaja. Cawthorn ütles oma vastulauses, et enamik üle 150 allakirjutanust ei ole tema ülikooliaja tuttavad.

Üliõpilase ja Cross Fit sportlase Cristina Bayardelle’iga kihlatud Cawthorn on enda sõnul kristlane ja põhiseadust järgiv konservatiiv.

Madison Cawthorn rääkimas 10. septembril 2020 vabariiklaste üritusel Põhja-Carolinas Hendersonville'is. Foto: Rusty Jones/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Ameerika Ühendriikide kongress (United States Congress) on USA parlament, mis koosneb kahest kojast: ülemkojast ehk senatist (Senat) ja alamkojast ehk esindajatekojast (House of Representatives). Mõlema koja istungeid peetakse Washingtonis asuvas Kapitooliumis (Capitol Building).

Kongressivalimised toimuvad iga kahe aasta tagant paarisaastatel novembri esimesel teisipäeval (kui 1. november on teisipäev, siis 8. novembril), ning siis valitakse kõik esindajatekoja liikmed ja kolmandik senaatoritest.

Igal liigaastal toimuvad kongressivalimised koos presidendivalimistega. Ja 2020 ongi liigaasta.