/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/11/03/13453981t1hdc59.jpg)
Telenägu ja reisientusiast Kertu Jukkum lõpetas hiljuti tuntud palverännaku, läbides kokku 800 kilomeetrit. Sellest ja nendest raskustest, millega ta palverännaku ajal silmitsi seisis, rääkis Jukkum lähemalt Kanal 2 «Õhtu!» saates.
28 PÄEVA, 800 KM ⟩ Kertu Jukkum pandeemia ajal läbitud palverännaku raskustest: ööbida tuli seal, kus sai (1)
Teisipäevases «Õhtu!» saates rääkisid saatejuhid Piret Laos ja Jüri Butšakov videosilla vahendusel hetkel Portugalis viibiva Kertu Jukkumiga, kes läbis oktoobris Camino de Santiago ehk palveränduritele mõeldud Jaakobitee. See on umbes 800-kilomeetrine palverännak, mis saab alguse Hispaanias ja lõppeb Portugalis. Selle läbimiseks kulus Jukkumil 28 päeva.
Saatejuhid tahtsid esimese asjana Jukkumi käest teada, kui raske on hetkel pandeemia ajal sellist rännakut ette võtta. «Kui keeruline on sellisel inimesel nagu sinul, kes võtab hullumeelse retke ette, reisida?» küsis Butšakov.
«Kuu aega tagasi oli tunduvalt lihtsam, ainus nõue oli kanda maski,» avaldas Jukkum ja jätkas, «aga nädalate jooksul on väga palju muutunud. Kõik Hispaania maakonnad on tänaseks suletud. Ühestki maakonnast teise enam üle minna ei tohi. [...] Eks see omamoodi takistusi ja raskusi teele tõi, aga teistpidi oligi ehedam palverännak – ei mingeid mugavusi.»
Jukkum tõi välja, et ühel kõige raskemal teelõigul ei kohanud ta päevade viisi mitte ühtegi inimest. Ta tõi näiteks, et palverändurite missal viibides oli peale tema seal veel seitse inimest: «Kirikuõpetaja ütles, et tavaoludes oleks olnud 300–400 palverändurit.»
Kuna palverändureid väga palju ei olnud, siis oli raskusi ka ööbimisega. «Ööbida tuli seal, kus sai,» teatas Jukkum. «Ma panin oma panuse kirikutele, mis tegelikult olid kinni, aga nunna- ja mungakloostrid teavad, et palverändureid hätta jätta ei tohi. Ööbisin seal, ööbisin ühes kihvtis raudteejaama hoones, isegi preestri kodus ja mõned korrad inimeste kodus. Kui kuskil mujal enam ööbida ei olnud, siis palusin inimestelt abi ja sain seal ööbida.» Nõnda ei jäänud Jukkum kordagi lageda taeva alla.
Mõnes kohas pigistatakse silm kinni ja lastakse läbi.
Küll aga oli palverännaku lõpus korraks oht, et teekond peab jääma pooleli. «Nüüd ma võin kindlalt öelda, et Hispaanias kehtib selline hirmutamise taktika. Uudised ütlevad välja, et sellest kellast on keelatud linnast lahkumine ning sisemine. Osade teede peal on ees ka politsei, kes teavitab sind veel ükskord, et «sina palverändur ei lähe siit mitte kuhugi». Aga samas, kui ületada neid piire, kas pimedas või väga vihmase ilmaga, siis on väga suur tõenäosus, et politseiametnik ei taha seal pikalt passida. Neid palverändureid oli nii üksikuid, et mulle tundub, et mõnes kohas pigistatakse silm kinni ja lastakse läbi,» kirjeldas aga Jukkum, kes läks ise nö keeldudest läbi.
Saatejuht tõi jutuks ka Jukkumi poolt sotsiaalmeediasse postitatud pildid üpris räsitud jalgadest. «Jah, läksin ilmselt saabastega alt, see on esimene põhjus. Ja kui nii pikkasi päevasid teha, siis esimestest villidest piisab, ega need vahepeal ära ei parane,» nentis Jukkum ja lisas, et tal oli seljas ka 15–17 kilo kaaluv seljakott. «Sellega läks natuke halvasti tõesti, aga tänaseks ma tean, et kui valu on talutav, siis tuleb edasi minna.»
Vaatamata raskustele jäi reisientusiast Jukkum aga teekonnaga rahule: «Palverännak tegi mind õnnelikumaks kui kunagi varem. Mina olen ennast leidnud, ma ei tea kaua see kestab, aga koroonahullusesse naasta, tean, et saan sellega hakkama.»
«Iga päev oli omaette teekond – uute õppetundidega. Iga päevaga tundsin ma end aina tänulikuma ja õnnelikumana. Iseendana. Öeldakse, et Camino annab seda, mida vajad. Täna olen selles veendunud,» kirjutas Jukkum oma sotsiaalmeedia postituses.