:format(webp)/nginx/o/2020/11/02/13450782t1hc21a.png)
Euroopa kosmoseagentuuri ESA sond Mars Express, mis liigub Marsi orbiidil, tegi Punasest planeedist uued fotod, millel on näha planeedi lõunapoolusel asuvat kolmikkraatrit.
VIDEO ⟩ Marsi lõunapooluse kolmikkraatri näol on huvitavad «armid»
Kolm ühendatud kraatrit asuvad Noachis Terra nime kandval alal, mida neli miljonit aastat tagasi «pommitasid» asteroidid ja komeedid, tekitades noore Marsi pinnale «arme», teatab phys.org.
Kosmoseteadlastele pakuvad Marsi kraatrid huvi, kuna nende abil saab andmeid nii Marsi kui ka kogu meie päikesesüsteemi varajase ajaloo kohta.
ESA Mars Express on lisaks kolmikkraatrile jäädvustanud Marsi lõunapoolusel veel väga erodeerunud Greeley kraatrit, mis sai nime ameeriklasest geoloogi Ronald Greeley järgi ning luidetega Neukumi kraatrit, millele anti nimi ühe Mars Express missiooni teadlase Gerhard Neukumi järgi.
Uute fotode kohaselt asub veel nimeta kolmikkraater tuntud 140-kilomeetrise diameetriga Le Verrieri kraatri lähedal. Kolmikkraater on sellest kraatrist väiksem, selle suurima kraatri diameeter on 45 kilomeetrit, kõige väiksema oma 28 kilomeetrit ja keskmise diameeter 36 kilomeetrit.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/02/13450782t1hc21a.png)
Astronoome huvitas, kuidas selline kolmikkraater tekkis, arvatakse, et selle tekitas kosmiline keha, mis enne Marsi pinnaga kokku puutumist murdus kolmeks. Veel pakuti välja vähem tõenäoline stsenaarium: eri aegadel Marsile langenud kehad tekitasid kolm üksteisega ühenduses kraatrit.
ESA astronoomid selgitasid, et kui kosmiline keha tõesti murdus enne Marsi pinna tabamist kolmeks, siis tähendas see seda, et Marsi atmosfäär oli palju tihedam ja raskemini läbitav kui praegu.
Varajane Marss võis seega olla Maaga sarnasem kui nüüd, mil ta on kuiv ja külm planeet.
Mitmed uurimised ja kosmilised vaatlused on kinnitanud teooriat, et kunagi voolas Marsil vesi. Marsist tehtud fotodel on näha iidseid mere-, jõe- ja järvesänge.
Nii nagu paljud Marsi kraatrid, on ka neli miljardit aastat tagasi tekkinud kolmikkraater nüüdseks erodeerunud, madalamaks muutunud ja pooleldi settega täitunud.
Kolmikkraatri kõige väiksemast kraatrist leiti märke jääst. Sellist jääd leidub Maal tavaliselt jääliustikes.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/02/13450837t1h55fb.png)
Uurimine näitas, et Noachis Terra alal on kraatreid, mis on nii erodeerunud, et neid ei ole peaaegu enam näha. Samas on seal ka noori kraatreid, mis ei ole veel kulunud, vajunud ega täitunud.
Astronoomid arvavad, et osad neist noortest kraatritest on tekkinud Marsi pinnases oleva jää sulamisest. Jää sulab, muutes pinnase pehmeks ja tekib auk, mis näeb välja nagu kokkupõrkekraater.
ESA Mars Expressi eesmärgiks on Marsi pinna üksikasjalik kaardistamine, mis aitab planeedi tekke ja ajaloo kohta täpsemaid andmeid saada.
Mars Express on uurinud Marssi alates 2003. aastast ning teeb koostööd teiste uurimisaparaatidega.
ESA-Roscosmos ExoMars Trace Gas Orbiter (TGO) saabus Marsi juurde 2016. aastal ning ExoMars Rosalind Franklini kulgur ja temal olev pinnateadusplatvorm peaks Marsile jõudma 2022. aastal.
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist. Marss sai nime Rooma sõjajumala järgi ning seda hüütakse Punaseks planeediks, sest pinnal olev raud(III)oksiid annab sellele taevakehale punase värvuse.
Marss on Maa-tüüpi planeet, millel on õhuke atmosfäär ja pinnavormid, mis meenutavad Kuu kraatreid ning Maal esinevaid orgusid, kõrbeid ja polaaraalasid.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/02/13450783t1h7c46.jpg)