:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445141t1ha9a7.png)
Noor Inayat Khan oli Teise maailmasõja ajal Briti luuraja, kes võitles natside vastu, kes ta lõpuks tabasid ja tapsid. Sel aastal valmis tema elust film.
VIDEO ⟩ Moslemiprintsessist Briti luurajast Noor Inayat Khanist valmis film
Noor pärines 18. sajandi Tipu sultanist, kes oli India Mysore moslemivalitseja, kes võitles Briti koloniaalvõimu vastu, teatab aljazeera.com.
Indialanna oli unustatud luuraja kuni 2006. aastani, mil ilmus kirjanik Shrabani Basu raamat «Spy Princess», mis räägib indialanna elust. Ka naise kunagine elukoht Londonis Bloomsburys sai tahvli Blue Plaque, millel on kirjas nimi, sünni- ja surmaaeg ning koodnimi Madeleine.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445128t1h638a.jpg)
Saksamaa salapolitsei Gestapo tabas Noori 1943 Pariisis ja toimetas ta sealt Saksamaale, kus ta 1944 hukati.
1949 anti Noorile postuumselt Suurbritaania kõrgeim tsiviilautasu George’ i rist (George Cross) ja Prantsusmaa andis talle 1946 sõjaväelise autasu Sõjaristi (Croix de Guerre).
Suurbritannias valmis Khanist film «A Call To Spy», mis jõudis vaatajateni 2. oktoobril. See on pühendatud kolmele Teise maailmasõja ajal Prantsusmaal tegutsenud naisluurajale, kellest üks on ka Noor.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445127t1h59e5.jpg)
Teda kehastab filmis Radhika Atpe, kelle arvates oli Noor erakordne naine ja tal on hea meel, et sai teda mängida.
Kirjanik Shrabani sõnul oli Noor moslemist patsifist, kes soovis kõigile maailmas rahu, kuid kui natsid tekitasid kaose, otsustas asuda nende vastu võitlusse.
Enne Teist maailmasõda elas Noor rahulikku elu, temast sai lastekirjanik ning ta esines sageli Prantsuse raadios ja kirjutas väljaannetele kolumne.
Noor sündis 1. jaanuaril 1914 Venemaa pealinnas Moskvas. Ta isa Inayat Khan oli muusik ja sufi preester ja ema Amina Begum, varasema nimega Ora Ray Baker, ameeriklanna.
/nginx/o/2020/10/30/13445136t1h641b.png)
Pere kolis pärast Esimese maailmasõja puhkemist Venemaalt Ühendkuningriiki. 1920. aastal kolisid nad Prantsusmaale Pariisi, kuna britid ei vaadanud neile nende India vabadusmeelsete vaadete tõttu just hästi. Nooril oli veel kaks venda ja õde.
Isa Inayat Khan suri 1927. aastal reisil Indiasse ja ema jäi nelja last üksinda kasvatama.
Noori ja ta pere elu muutus, kui natsid 1940 Prantsusmaale tungisid ning nad põgenesid tagasi Suurbritanniasse.
Üsna pea pärast saabumist liitus 26-aastane Noor Briti kuninglike õhujõudude naisabiüksusega ja ta sai radisti väljaõppe.
Noorile oli natside ideoloogia ja juutide hävitamine väga vastumeelne, kuna ta oli oma arusaamadelt rahu ja üksteisemõistmise pooldaja.
Noori palkas Briti erioperatsioonide amet, kuna naine oskas hästi prantsuse keelt, ta oli elanud Prantsusmaal, tundis kohalikke olusid ja tal olid eeldused saada luurajaks.
Noor sai kohe aru, et seab natside poolt okupeeritud Prantsusmaale minnes oma elu ohtu, kuid sellest hoolimata oli ta valmis britte aitama.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445135t1h6539.png)
Noor Inayat Khan saadeti 1943. aasta juunis Prantsusmaale koodnime Madeleine all ja ta oli esimene naissoost raadiooperaator, kelle britid luurama saatsid.
Ta lendas lennukiga Le Mansi ja sealt edasi sõitis autoga Pariisi, kus võttis ühendust Prantsuse vastupanuliikumisega.
Natsid tabasid 1943. aasta suvel kiiresti kõik brittide saadetud luurajad, kuid Noori nad ei tabanud ja ta jäi üksinda kuudeks missioonile.
Sakslased jõudsid ta jälile 1943. aasta oktoobris ja novembris viidi ta Saksamaale. Natsid pidasid Noori ohtlikuks luurajaks ja üritasid temalt piinamisega infot kätte saada. Naine üritas kaks korda natside käest põgeneda, kuid ta tabati.
Ta oli vangistuses ligi aasta, mille jooksul koheldi teda väga julmalt. Ta viidi 1944. aastal Dachau koonduslaagrisse, kus ta veel kolme Briti agendiga koos maha lasti.
Noori Pariisis üle kuulanud sakslane Ernst Vogt sõnas pärast Teist maailmasõda 1952. aastal, et ta imetles naise julgust, rahulikkust ja sõbralikkust.
«Küsisin tema käest, et kas ta kahetseb, et luurajaks hakkas ja oma elu raiskas. Ta vastas, et ta on valmis oma elu andma ja ei kahetse midagi,» sõnas sakslane.