Lõuna-Koreast adopteeritud Vermonti naine kohtus esimest korda oma bioloogilise perekonnaga pärast seda, kui ta kadus väikese lapsena 44 aastat tagasi.
ÕNNELIK JUHUS ⟩ Kahe-aastasena kaduma läinud tüdruk leidis 44 aastat hiljem oma pere üles
Springfeildis kasvanud 46-aastane Denise McCarty otsustas 2016. aastal Lõuna-Koread külastades teha Korea valitsuse programmi kaudu teha DNA-testi, mis võimaldab Lõuna-Koreas sündinud, kuid mujale riikidesse lapsendatutel oma sünnijärgne pere leida, vahendas WCAX News.
Oktoobri alguses sai McCarty Lõuna-Koreast telefonikõne, milles teatati talle, et tema sünnijärgne pere on leitud.
«Mu süda peksis sada miili tunnis,» ütles McCarty. «Ma ei suutnud uskuda, et see juhtub päriselt,» lisas naine.
McCarty sai taas kokku oma ema, identse kaksikõe ja vanema vennaga.
Pisaratest nõretav ja emotsionaalne taaskohtumine oli ime ka McCarty sünnipere jaoks, kes olid teda 44 aastat otsinud.
1976. aasta juunis eraldus McCarty, kelle sünninimi on Sang-Ae, sagivaid inimesi täis turul viibides oma vanaemast ja kaksikõest Sang-Heest.
Sang-Hee leiti kolm päeva hiljem üles, kuid McCarty viidi kahe tunni autosõidu kaugusel asuvasse lastekodusse.
«Nad ei leidnud mind kunagi ja ma ei näinud neid enam kunagi,» ütles naine.
Kuid McCarty ei teadnud sellest loost varem midagi. Kui tema Vermonti perekond ta 1976. aasta jõululaupäeval lapsendas, teatas lapsendamisagentuur neile, et McCarty hüljati haiglas, kuna ta oli haige.
McCarty omma, mis tähendab korea keeles «ema», ei lakanud aga oma tütart kunagi otsimast.
«Te olete endiselt Koreas registreeritud minu tütrena,» ütles McCarty bioloogiline ema talle videokõne ajal.
Ta ütles McCartyle ka, et ei lahkunud kunagi külast, kus tütar kaduma läks, lootuses, et nad leiavad ta üles.
Ema hoidis alles ka koopiat lendlehtedest, mida pere pärast tüdruku kadumist üle linna jagas.
«Ütlesin ommale, et mul on kahju, et ma ära eksisin ja et ta on minu pärast mures olnud,» ütles McCarty.
McCarty sõnul uskus ka tema kasikõde alati, et ta on elus.
«Me pole sind kunagi hüljanud, Sang-Ae,» lausus Sang-Hee.
McCarty sõnul on ta väga tänulik, et sai võimaluse tutvuda oma bioloogilise perega.
Tema vanaema ja isa on küll vahepeal siit ilmast lahkunud. Pere rääkis McCartyle, et tema isa hakkas pärast tütre sündi ohtralt alkoholi tarvitama ning suri 20 aastat pärast tema kadumist maksahaigusesse.
McCarty sõnul on bioloogilise perekonnaga taasühinemise üks parimaid osi see, et ta näeb inimesi, kes sarnanevad temaga.
Seda pole ta Vermontis kasvades kunagi kogeda saanud.
«Ja siis saada teada, et mul on kaksikõde, kes näeb välja täpselt nagu mina!» rõõmustas McCarty.
McCarty sõnul ei näe nad kaksikõega mitte ainult ühte moodi välja vaid neil on ka sama hääl. Lisaks meeldivad neile samad värvid, toidud ning nad mõlemad armastavad reisimist ja ka nende huumorimeel on samasugune.
McCarty lubas, et veedab ülejäänud elu oma bioloogilise perega suhteid tugevdades ning nad plaanivad juba ühist reisi Hawaiile.
Samuti kavatseb bioloogilist peret tutvustada oma adoptiivvanematele.
Naise sõnul tunneb ta end õnnistatuna, kuna tal on nüüd rohkem inimesi, keda armastada.
«Mul on just nüüd see üüratu pere, kes armastab mind ja keda ma armastan,» ütles ta.
«Ma ei saaks olla enam rohkem õnnelikum. Rohkemat ei saa lihtsalt paluda,» tunnistas naine.
McCarty sõnul loodab ta reisida Lõuna-Koreasse, kui Covid-19 pandeemia lõpeb, et ta saaks oma perega isiklikult kohtuda.
Tema omma lubas taasleitud tütrele teha süüa ja õde lubas õpetada korea keelt. Vastutasuks lubas McCarty talle õpetada inglise keelt.