:format(webp)/nginx/o/2020/10/28/13440864t1h82a7.jpg)
Arheoloogid leidsid Šotimaal kummalise matmispaiga, milles olid keskaegsed inimjäänused ja alguses arvati, et on ühe mehe koljuga skelett, mida ümbritsesid viis pealuud.
Arheoloogid leidsid Šotimaal kummalise matmispaiga, kus oli kaks skeletti ja neli koljut
Haud leiti Easter Rossi piirkonna kalurikülas Portmahomackis juba 1997, kuid luid uuriti alles nüüd ning ilmnes, et koljuga skelette oli siiski kaks ja eraldi pealuid neli, teatab livescience.com.
Luustikele ja koljudele tehti DNA-uuring, mis näitas, et tegemist on sama perekonna liikmete jäänustega.
Uurimisel ilmnes, et kaks meest olid maetud ajavahemikul 13. sajandi lõpust kuni 15. sajandini ning tegemist võis olla nõbude või onu ja vennapojaga. Kolm koljudest kuulusid teise mehe vanaisale, isale ja emale. Teise mehe poeg oli maetud algse haua lähedusse.
Neljanda kolju omanik suri millalgi ajavahemikul 8. - 10. sajandini. Arvatake, et tegemist võis olla piktist mungaga, kelle kolju eemaldati pärast ta surma ja oli ta perekonna reliikvia.
Šotimaa pärandiameti FAS Heritage arheoloog Cecily Spall sõnas, et Šotimaal ei ole varem leitud matmispaika, milles on lisaks skelettidele ka eraldi koljusid.
«Me ei ole varem leidnud Šotimaal haudu, milles oleks surnukeha juurde eraldi veel päid pandud. Teame, et neoliitikumis ja pronksiajastul olid surnud inimeste kehaosad talismanid, kuid keskajal enam mitte,» selgitas Spall.
Bradfordi ülikooli osteoloog ehk luudeuurija Shirley Curtis-Summers sõnas, et esimese mehe skeletil oli vägivalla märke ja ta suri arvatavalt mõõgalöögi tagajärjel, mis lõhestas osa ta näost.
«Ründaja oli oma ohvriga silmitsi ja andis pika terava mõõgaga saatusliku löögi ohvri paremale näopoolele, lõigates ära osa näost ja läbistades koljuluud,» selgitas Curtis-Summers.
Näost ilma jäänud mees oli oma ajastul pikka kasvu, olles 175-sentimeetrine ja arvatavalt klannijuht. Ta nägu rekonstrueeriti.
Dig deeper into the story and find out how the man died, what we know about his companions and details from the 80 other medieval burials which were first discovered in Portmahomack in 1997: https://t.co/uGnnHNTGCr pic.twitter.com/oHowHROdnc
— Dig It! (@DigItScotland) October 16, 2020
Arheloogid arvasid alguses, et osad inimjäänused on arvatavalt 1450. - 1480. aastatest, kui kaks Šoti mägismaa klanni, Ross ja Mackay omavahel sõdisid.
Teada on, et Rossi klann tappis palju Mackay klanni mehi, kes olid varjunud kirikusse. Rossid tapsid Tarbati lahingu ajal kõik kirikus olnud mehed ja süütasid kiriku.
Kirik sai küll 15. sajandi süütamises kannatada, kuid ehitati hiljem taas üles. Nüüd on seal Trabat Discovery Center, kus saab tutvuda arheoloogiliste leidude ja kohaliku ajalooga.
Esimene maetud meestest oli arvatavalt kohalik klannijuht. Teine mees oli maetud põlvkond hiljem ja arvatavalt maeti ta sinna perekondlikel põhjustel, et säilitada sidet esivanemaga. See selgitab ka, miks samasse perekonda kuulunute koljud olid samuti sinna maetud. Arheoloogid arvavad, et järeltulijate matmiste kohta langetas otsuse esimesena maetud mees enne oma surma.
Arheoloogide arvates aitas ühisesse hauda matmine kaasa ka sellele, et esivanem sillutas järglasele teed kogukonna juhiks saamisel.
«Nad olid stressirohkes olukorras, kas sõja või võimuvaidluse pärast. Nende juht tapeti ja perekonnal oli vaja kinnitada, et nemad on seaduslikud järglased. Kummaline matmisviis näitab perekonna tähtsust, kuid on vastuolus traditsioonilise matmisega, tehes neist erirühma,» selgitas Curtis-Summers.