:format(webp)/nginx/o/2020/10/27/13438371t1h5b3f.jpg)
Maailmas seni leviva koroonaviiruse algseteks kandjateks peetakse nahkhiiri. Teooria järgi kandus viirus inimesele Hiina Wuhani metsloomaturul müüdud nahkhiirtest 2019. aasta lõpul.
Isegi nahkhiired teavad, millal tuleb vahet hoida
Hiina võimud teatasid Wuhanist alguse saanud pandeemiast 2019. aasta detsembris, kuid lääne nakkusekspertide arvates algas puhang hoopis varem, arvatavalt septembris-oktoobris, teatab iltalehti.fi.
Praeguseks on koroonaviiruse ja sellest tingitud viirushaiguse Covid-19 kohta rohkem teada kui kevadel, mil kogu maailmas elu seisukus ja kehtestati karmid koroonareeglid.
Üks neist reeglitest on vahemaa hoidmine, milleks on määratud 2 meetrit.
Hiljutine rahvusvaheline uuring näitas, et koroonaviiruse kandjateks peetavad nahkhiired hoiavad alateadlikult üksteisega vahet.
Teadlastemeeskond uuris 31 kinnipüütud suur-vereimeja (Desmodus rotundus) emast nahkhiirt. Nad jagati kahte rühma, millest esimese rühma nahkhiirtele tehti immuunsust nõrgendava aine süst. Teisele grupile süstiti lahjat soolalahust.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/27/13438370t1hd97e.jpg)
Mõlema grupi nahkhiirtele kinnitati lähedust mõõtvad andurid ja nad lennutati tagasi loodusse.
Uuringu kohaselt 16 nahkhiirt haigestus ja terved nahkhiired hoidsid nendega vahet. Hea tervise juures olnud liigikaaslased hoidsid üksteise lähedusse.
Nahkhiirte uurimine näitas, et immuunsüsteemi nõrgendanud ainet saanud nahkhiirtel, kes haigestusid, oli keskmiselt neli kaaslast vähem kui neil, kes ei haigestunud ja kellele süstiti soolalahust.
Teadlaste sõnul piiras haigus nahkhiirte sotsiaalset suhtlemist. Need käsitiivalised said väga hästi aru, kes liigikaaslastest on haige, ja ka seda, et kui nad vahet ei hoia, võivad ka nemad haigestuda.
Uuringut juhtinud sakslase, USA Ohio ülikooli nahkhiirteuurija Simon Rippergeri sõnul avasid nahkhiirtele pandud andurid akna, mis võimaldas uurida nahkhiirte omavahelist suhtlust.
Suur-vereimeja (Desmodus rotundus) on väike lehtninaga nahkhiir. Ta on üks kolmest lehtninalaste (Phyllostomidae) sugukonna käsitiivalisest. Kõik lehtninalased elavad Kesk-Ameerikas. Suur-vereimeja toitub kari- ja metsloomade verest, rünnates neid öösel, kui need magavad. Toitumiseks on neil teravad hambad ja pikk keel.