/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/10/27/13437785t1h1820.jpg)
Küberkaitseteadur ja Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz soovitab e-õppega kasutusse võetud erinevates õpikeskkondades registreerida õpilastel ja õpetajatel end vahel ka varinime ning salajase e-mailiga kontoga.
Küberturbeekspert soovitab õpilastel ja õpetajatel kasutada varikontosid
Digiharidusprogrammi Digitaalne IQ raames loodud videoloengu käigus, selgitas tehnikaülikooli teadur Lorenz, et vahel tuleks mõelda, kas tasub kõikidesse e-õppe käigus loodavatesse kontodesse siseneda oma nimega. «Praegu kasutavad õpetajad ja õpilased palju erinevaid programme ja keskkondi. See tähendab, et tihti tuleb neisse sisenemiseks luua taas uus konto, mida lõpuks on igaühel kokku kümneid,» lausus Lorenz. Ta lisas, et sellest tekib mitu turvariski.
«Kõige turvalisem oleks, kui igal sellisel kontol oleks erinev kasutajanimi ja salasõna. Loomulikult koos kaheastmelise autentimisega. Paraku on aga tõenäolisem, et igas keskkonnas kasutatakse samu kasutajanimesid ja paroole, mis tõstab turvariski,» selgitas Lorenz.
Tema sõnul pole õpetajatel ja õpilastel mingit põhjust kasutada kõikides keskkondades oma pärisnime. «Enda koolis, klassikaaslastele ja õpetajatele suudan ma suhteliselt lihtsalt tõendada, et tegemist on ikka minuga. Saan nii oma asjad tehtud ja info kätte ning ei ole mingit põhjust, miks mingi keskkonna tegijad Hiinas või USA-s peaksid saama seda infot minu isikuga siduda,» märkis Lorenz.
Samas rõhutas ta, et tema soovitus ei õigusta varikontode kasutamist sotsiaalmeedias näiteks halvustavate kommentaaride tegemiseks või muul küberkiusamise eesmärgil.
Miks võib isikuinfo jagamine kolmandatele osapooltele negatiivne olla?
«Info jagamise hetkel see ehk polegi negatiivne, aga kunagi tulevikus võib see ju olla. Internetis jääb info alles ja näiteks võib-olla pole ühiskonnas enam aktsepteeritud mingi asi, mille praegu internetti riputad. Tahad näiteks USA-sse sõita ja sind ei lasta riiki sisse, kuna sinu aastaid tagasi öeldu ei lähe nende mõtetega kokku. Sind saab hakata lihtsalt taga kiusama vanade arvamuste, mõtete ja tulemuste tõttu,» selgitas küberkaitseteadur.
Lorenz tõi veel näiteks olukorra, kus aastate pärast näeb potentsiaalne tööandja inimese matemaatikatesti kehva tulemust. «Mul võib olla raske tõestada, et nüüd ma oskan matemaatikat, kui samal ajal on netis selge tõestus, et tegin matemaatika tasemele 3. Kuigi vahepeal võib mu matemaatika olla juba arenenud tasemele 10.»
Õpilaste Digitaalne IQ kodulehelt leiab täpsema informatsiooni Eesti õpilastele mõeldud digiharidusprogrammi kohta, samuti videovestlused küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel.