Raadio Elmar päevaprogrammis käisid Arno Tamm ja Taavet Niller. Rääkisime uuest albumist «Kaugel üksi võõra rahva hulgas», mis kokku pandud Siberi eestlaste rahvalaulude põhjal.
Tintura ja Arno Tamm Siberi eestlaste rahvalaulude plaadist: selles muusikas on elutarkust ja rõõmu
Ansambel Tintura on kolmeliikmeline pärimusmuusika- ja hiphopansambel, mis alustas tegevust aastal 2016. Kooseisu kuuluvad Karoliina Kreintaal, Taavet Niller ja Lauri Täht. Bändi tegemiste juures on juba pikemat aega figureerinud ka muusik Arno Tamm.
«Kui meil ilmus esimene album, siis Arno aitas kaasa mõelda sisulise poole pealt. Võib julgelt öelda, et Arno on Tintura mõtte ja muusikaga kaasas olnud peaaegu meie ansambli sünnihetkest,» rääkis Taavet Niller.
Niller ja Tamm tutvustasid raadio Elmar eetris uut albumit «Kaugel üksi võõra rahva hulgas». «See plaat sai oma alguse kaks aastat tagasi. Olin koos Tinturaga just spontaanse koosesinemise teinud ja saime sellest tohutu hea energia. Oli tunne, et võiksime midagi uut luua. Nii otsustasimegi, et teeks koos uue kontsertkava Viljandi Pärimusmuusikafestivali lavale. Tol hetkel oli festivali teemaks «Hea lugu». Paelus mõte, et huvitav oleks lugu rääkida sellest, kuidas muusika, sõnad ja erinevad pärimused on inimestega rännanud tuhandete kilomeetrite kaugusele. Ja sealt hiljem ekspeditsioonide käigus taas üles korjatud ning meile tagasi jõudnud,» kirjeldas Arno Tamm albumi algideed.
«See, kuidas muusika rändab üle maailma ja jõuab taas koju tagasi - tundub nii tugev kontseptsioon. Nii lõime Siberi eestlaste rahvalauludest eraldi kava,» lisas Tamm.
Niller sõnas, et antud rahvalaulud pole loodud Siberis kohapeal. «Pigem on nii, et enamus lauludest on kodust kaasa võetud, minnes Siberisse. Need on seal elanud teatud aja ning siis hiljem korjatud folkloristide poolt taas üles, veidi küll muudetud kujul. Kuid materjali hulgas on ka näiteid, mis on Siberis kohapeal sündinud,» täpsustas ta.
Koos uue plaadiga tuleb kaasa ka väike raamat, mis koosneb postkaardi suurustest fotodest, mille juures ka oma eriline lugu. «Neid lugusid on igast eluvaldkonnast. On armastusest, pidutsemisest, töötamisest ning sellest rõõmu tundmisest. Üleüldse, kogu selles muusikas on palju elutarkust ja rõõmu. Töötlesime ka infot, mis tuli kaasa Astrid Tuisu ja Anu Korbi väljaantud raamatutest. Näiteks üks tore lugu jutustas, kuidas Siberi eestlaste väikesesse külakesse tuli elekter,» lisas Niller.
«Paljudel seostub Siberiga vaid Nõukogude okupatsioon. Tegelikult on nii, et need eestlased, kes Siberis on elanud, on kolinud sinna ju väga erinevatel aegadel ja asjaoludel. Need, kes sattusid vangi- või sunnitöölaagritesse, tulid esimesel võimalusel kohe tagasi koju. Väga suur hulk Siberi küladest asutati 19. sajandil. Paljudel noortel Eesti peredel polnud Eestis mõisa alade kõrval piisavalt ruumi oma majapidamise rajamiseks. Tsaaririik pakkus soodsatel tingimustel uusi kohti välja ja noored inimesed läksid Siberi aladele õnne otsima. Siberiga seotud pärand ja mälestused on nii erinevat laadi,» lisas Tamm.
Tamm täpsustas, et antud albumi raames otsitud salvestised pärinevad paarikümne aasta tagusest ajast. «Need inimesed olid siis laias laastus oma seitsmekümnendates eluaastates. Ma ei kujuta ette, kas täna, nüüd veel aastaid hiljem, on nendes külades veel eesti keelt kuulda,» mõtiskles muusik.