/nginx/o/2021/05/13/13779155t1hfff5.png)
/nginx/o/2020/10/23/13431097t1hc15f.jpg)
Eestis toodeti 2019. aastal kokku 162 filmi, kinolevisse jõudis 428 linateost ja kinokülastusi tehti kokku ligi 3,7 miljonit, teatab Statistikaamet.
KOKKUVÕTE ⟩ Võimas kinoaasta! Loe, kui palju Eestis mullu filme toodeti ja kinos käidi
Statistikaameti andmetel toodeti Eestis eelmisel aastal 30 täispikka filmi, millest 15 olid dokumentaal-, 13 mängu- ja 2 animafilmid. Alla 60-minutilisi lühifilme valmis aasta jooksul 132, neist 62 olid dokumentaal-, 44 mängu- ja 26 animafilmid.
Statistikaameti analüütik Maali Käbin ütleb, et kinolevis olnud 428 filmist 58 olid Eesti filmid. «Lisaks Eesti filmidele oli mullu kinolevis 199 Euroopa riikide, 136 Ameerika Ühendriikide ja 35 muude riikide filmi. Kinokülastusi tehti pisut rohkem kui aasta varem, kokku ligi 3,7 miljonit. Saja elaniku kohta teeb see 278 külastust. Keskmine kinopiletihind oli 5,9 eurot,» täpsustab Käbin.
«Statistikaameti viimase kultuuris osalemise uuringu andmetel käivad aasta jooksul kinos veidi rohkem kui pooled Eesti elanikud. Ligi pooled on vaadanud filme ka interneti vahendusel. Žanripõhiselt eelistatakse peamiselt komöödiaid, põnevikke ja koguperefilme, vähem lähevad peale õudusfilmid ning dokumentaalid,» lisab Käbin.
Eelmise aasta kõige populaarsem film oli konkurentsitult «Tõde ja õigus», mida käis vaatamas 267 588 inimest. See film kogus ka suurima kassatulu, kokku üle 1,5 miljoni euro. Järgnesid «Klassikokkutulek 3: Ristiisad» ja Ameerika Ühendriikide film «Lõvikuningas», mida käidi vaatamas vastavalt 122 146 ning 112 606 korda. Eesti filmidest mahtusid vaadatavuse esikümnesse ka «Ott Tänak: The Movie» ja «Vanamehe film».
/nginx/o/2020/10/23/13431063t1h9c2d.jpg)
Kinofilmidele lisaks toodetakse Eestis ka tellimusfilme, millest suurema osa moodustavad reklaam- ja mainefilmid. Tellimusfilmidena toodeti ka ligi 300 õppefilmi ja mitukümmend muusikavideot. Eesti ettevõtted aitavad kaasa ka välismaiste filmide tootmisele.
Välisettevõtetele osutati 19 miljoni euro eest audiovisuaalseid teenuseid, millest enamuse moodustasid mängu- ja reklaamfilmide tootmiseks vajalikud tööd. Eelmisel aastal andis selles osas põhipanuse mängufilm «Tenet».
/nginx/o/2020/10/23/13431064t1h17bd.jpg)
Statistikaamet küsitleb kõiki filmide tootmisega tegelevaid ettevõtteid, kes esitavad kord aastas andmed valminud filmide, filmitootmise tulude ja kulude kohta. Filmi valmimise aastaks loetakse lõputiitrites olevat aastat. Kinolevi kohta kogub andmeid Eesti Filmi Instituut.
Kultuuris osalemise uuringut korraldab statistikaamet iga kolme aasta tagant. Viimased andmed pärinevad 2017. aastast. Hetkel käib uus uuring, mille tulemused avaldab statistikaamet järgmisel aastal.