Miks taevas värvub päikeseloojangute ajal punaseks?

Foto: Shutterstock

Raadio Elmar hommikuprogrammis rääkisime Tartu Observatooriumi külastuskeskuse arendusjuhi Tanel Liiraga. Jututeemaks oli värviline taevaruum, õigemini, miks taevas värvub mõnikord loojangute ajal kaunilt punakaks?

Tanel Liira rääkis, et taeva punaseks värvumise põhjus tuleneb suuresti õhus olevatest gaasidest. «Kas te teate, mis värvi on meie Päike? See on tegelikult hästi valge! Valge valgus on aga liitvalgus - selle on sees erinevad valgused ning neile on omane paremini murduda ja hajuda. Näiteks sinine valgus on see, mis hajub kõige paremini. Kui päike paistab päeval, siis atmosfääri kiht, mida ta läbib, on hästi õhuke ning sinine valgus hajub seal kenasti. Kui päike läheb horisondi kohale, siis nurga all läheb atmosfääri kiht palju paksemaks ja valgusel tuleb läbida pikem tee. Nii hajub sinine valgus ära ja järgi jääb vähem hajuv valgus, ehk siis punane valgus,» märkis Tartu Observatooriumi esindaja Tanel Liira.

Liira lisas, et sinine valgus hajub seda paremini, mida rohkem on õhus aerosooli osakesi. «Mõjutavad palju metsatulekahjud. Ka see, kui suvel pole kaua vihma sadanud. Tolm ja auto heitgaasid - kõik see annab oma osa. Mida rohkem on õhus aerosooli osakesi, seda punasem on päikeseloojang,» sõnas ta.

Piirkonnad, kus on näiteks vulkaanid ka vulkaanipursked, on õhus oleva tuha tõttu samuti punakate päikeseloojangutega. «Nii kaua, kui see tuhk ei hakka seal päikest varjutama, loob see tõepoolest ilusa punaka päikeseloojangu pildi. Kui õhk oleks hästi puhas, siis päikeseloojang läheb kollasemaks,» märkis Tanel Liira.

Juttu oli ka päikesetõusu ajal nähtavatest planeetidest, mis hetkel kenasti hommikuti taevavõlvil palja silmaga nähtavad. «Veenus on näha näiteks just hommikuti päikesetõusu kohal. Kuid lisaks Veenusele on ka Marss näha! Juhin tähelepanu, et Marss on näha veel ligikaudu pool aastat, ta lähebki juba järjest tuhmimaks. Hetkel on Marss nii ere, sest ta on Päikesega vastasseisus, Päike jääb täpselt teisele poole maad. Marss tuleb samasse seisu ligikaudu kümne aasta pärast. Vahepeal on Marss teisel pool päikest, seetõttu me ei näe teda päris tükk aega. Miks see nii on? Marss teeb tiiru ümber Päikese kahe aastaga, meie teeme ühe aastaga,» rääkis Liira.

Lauri Hermann, Tanel Liira ja Henri Laumets Foto: Raadio Elmar