/nginx/o/2020/10/21/13425853t1h3c4a.png)
2005. aastal Pompeid külastanud kanadalanna võttis toona sealt endaga kaasa viis pisikest kivi, kuid otsustas need nüüd, 15 aastat hiljem, arheoloogiapargile tagasi saata, sest väsis vaasitükkide ja kahhelkividega kaasnenud ebaõnnest, mis naist pidevalt jälitas.
Nicole'i nimeline naine saatis hiljuti Pompei arheoloogilisse parki kaks valge mosaiikplaadi tükki, kaks amforavaasi tükki ja keraamilist seinaplaadi tükki koos kirjaga, mis selgitas tema otsust, vahendas CNN.
«Tahtsin, et mul oleks tükike ajalugu, mida ei saa osta,» kirjutas naine, kelle sõnul oli ta tol ajal noor ja loll.
Pompei on linn Itaalias Campania maakonnas Napoli provintsis Vesuuvi vulkaani jalamil. Linn on peaasjalikult tuntud tänu antiikaja linna Pompei väljakaevatud varemetele.
Pärast 15 aasta tagust reisi Kanadasse naasmist on ta enda sõnul põdenud kaks korda rinnavähki, mille tõttu on mõlemad naise rinnad operatsiooniga eemaldatud. Lisaks on Nicole'i sõnul olnud tema perekond pidevalt rahahädas.
«Tundub, et me ei suuda elus kunagi edasi jõuda,» kirjutas naine, süüdistades oma ebaõnnestumistes Pompeist näpatud plaate.
«Võtsin tükikese ajalugu, mis on aga nii suure hulga negatiivse energiaga laetud,» kirjutas ta.
«Inimesed surid nii kohutaval viisil ja ma võtsin sellise hävinguga seotud plaate endaga kaasa,» tunnistas Nicole.
Vesuuvi mägi purskas nimelt 79. aastal pKr, uputades Pompei kuuma kivi, vulkaanilise tuha ja kahjuliku gaasiga mattes sealsed inimesed.
Nicole kirjeldas, kuidas ta kinkis ühe reisilt kaasa toodud näpatud meenetest ka ühele oma sõbrale. Nüüd andis ta ka sõbrale teada, et kavatseb kivikesed Pompeisse tagasi saata, kuid ta ei osanud öelda, kas ka tema sõbranna tagastab talle kingitud kivi.
«Oleme head inimesed ja ma ei taha seda needust enam oma perekonnale, oma lastele ega endas edasi kanda,» kirjutas ta.
«Palun andestage mu aastaid tagasi tehtud mõtlematu tegu,» lisas naine.
/nginx/o/2020/10/23/13431237t1hb126.jpg)
Pompei needus
Pargi pressiesindaja sõnul neile aastate jooksul umbes sada külastajat tagastanud pargist kaasa võetud väikeseid esemeid, mille hulgas leidub nii mosaiikplaatide tükke kui ka krohvitükke.
Iga tagastatud esemega on kaasas olnud ka kiri, kus külastajad on väitnud, et need on neile toonud vaid ebaõnne.
Suurem osa tuhandetest turistidest, kes igal aastal Pompeis käivad, ei võta sealt endaga midagi kaasa, kuid siiski on neid, kes ei saa kiusatusele vastu panna ja võtavad lahtiseid kive endaga kaasa.
2015. aastal rääkis Pompei arheoloogiaspetsialisti Massimo Osanna, et siiski tundub, et enamik külastajatest, kes on libistanud tükikese maailma kõige olulisemast arheoloogilisest leiukohast taskusse, on oma tegevust kahetsenud vahendas National Post.
Turistid, kes võtsid varemetest Rooma linnast reliikviad, on neid tagasi saates kirjutanud juurde, et arvavad, et esemed on neetud.
Üks mees kirjutas Ladina-Ameerikast ja ütles, et teda ja kogu tema perekonda saatsid ainult õnnetused pärast seda, kui ta Pompeist kivitüki võttis.
Osanna sõnul on ta aastate jooksul saanud saanud hulga kirju, mis on koos esemetega neile saadetud.
Amforakillud, freskotükid ja väikesed kujud on kõik tagasi saadetud. Üks Kanada naine, kes oli seitsmekümnendatel Pompeis mesinädalatel käies dekoratiivse terrakotaplaadi kaasa võtnud, palus kirjas andestust nooruses tehtud vea eest.
Veel ühes pakis oli kaunis tükk freskot Casa del Fruttetost, mis kadus Saksamaal ajal, kui see oli seal rekonstrueerimisel.
«Pompei needus» on vana lugu, mille kohaselt oli Vesuuvi vulkaanipurse jumalate karistus.
«Mingil hetkel hakkasid inimesed seda lugu uuesti uskuma,» selgitas Osanna.
«Isegi vargad on meile asjad tagasi toonud,» lisas Osanna.
Ühel juhul saadeti Pompeisse viis pakki, mis sisaldasid varastatud esemeid, sealhulgas pronkskuju, mis kadus 1987. aastal.
Kaasasolev kiri saadeti Hispaaniast ja kirjanik kaebas, et see kuju on toonud needuse kogu tema perekonnale.
Mõnda rüüstajat kimbutab aga süü, mitte iidne needus. Osanna rääkis loo ühest inglannast, kes tagastas umbes kümme mosaiikplaati, mille tema vanemad olid seitsmekümnendatel aastatel seal puhkusel käies kaasa võtnud.
«Kui ema suri, päris naine need plaadid. Kuid kirjas kirjeldas ta seda kui ebamugavat pärandit ja ütles, et soovib selle tagasi anda,» selgitas Osanna.
Valik kirjadest ja tagastatud kivitükkidest on külastajatele ka Pompei antikvariaadis välja pandud. Kuigi esemete väärtus ei ole küll suur, siis on pressiesindaja sõnul nendega kaasas olnud kirjad huvitavad just antropoloogilisest vaatenurgast.
Pompei on üks maailma kuulsamaid ajaloolisi paiku, kus arheoloogid jätkavad seni leidude kallal töötamist.
Tänavu veebruaris taasavati ka sealne kuulus Armastajate Maja esmakordselt 40 aasta jooksul pärast selle taastamist.
Hoone, mis on üks Pompei tuntumaid vaatamisväärsusi, suleti külastajate jaoks 1980. aastal pärast seda, kui see sai maavärinas kahjustada.
Nüüd on see aga taas avatud osana Pompei projektist, mis käivitati 2014. aastal iidse linna kaitsmise eesmärgil.
/nginx/o/2017/02/03/6307983t1hd189.jpg)