Veel ühes pakis oli kaunis tükk freskot Casa del Fruttetost, mis kadus Saksamaal ajal, kui see oli seal rekonstrueerimisel.
«Pompei needus» on vana lugu, mille kohaselt oli Vesuuvi vulkaanipurse jumalate karistus.
«Mingil hetkel hakkasid inimesed seda lugu uuesti uskuma,» selgitas Osanna.
«Isegi vargad on meile asjad tagasi toonud,» lisas Osanna.
Ühel juhul saadeti Pompeisse viis pakki, mis sisaldasid varastatud esemeid, sealhulgas pronkskuju, mis kadus 1987. aastal.
Kaasasolev kiri saadeti Hispaaniast ja kirjanik kaebas, et see kuju on toonud needuse kogu tema perekonnale.
Mõnda rüüstajat kimbutab aga süü, mitte iidne needus. Osanna rääkis loo ühest inglannast, kes tagastas umbes kümme mosaiikplaati, mille tema vanemad olid seitsmekümnendatel aastatel seal puhkusel käies kaasa võtnud.
«Kui ema suri, päris naine need plaadid. Kuid kirjas kirjeldas ta seda kui ebamugavat pärandit ja ütles, et soovib selle tagasi anda,» selgitas Osanna.
Valik kirjadest ja tagastatud kivitükkidest on külastajatele ka Pompei antikvariaadis välja pandud. Kuigi esemete väärtus ei ole küll suur, siis on pressiesindaja sõnul nendega kaasas olnud kirjad huvitavad just antropoloogilisest vaatenurgast.
Pompei on üks maailma kuulsamaid ajaloolisi paiku, kus arheoloogid jätkavad seni leidude kallal töötamist.
Tänavu veebruaris taasavati ka sealne kuulus Armastajate Maja esmakordselt 40 aasta jooksul pärast selle taastamist.
Hoone, mis on üks Pompei tuntumaid vaatamisväärsusi, suleti külastajate jaoks 1980. aastal pärast seda, kui see sai maavärinas kahjustada.
Nüüd on see aga taas avatud osana Pompei projektist, mis käivitati 2014. aastal iidse linna kaitsmise eesmärgil.