Arheoloogid avastasid Peruust 2000 aastat vana hiiglasuure kassikujutise

Nazca geolüüfidelt avastatud kassikujutis. Foto: AP / Scanpix

Peruu lõunaosas asuvatelt Nazca geoglüüfidelt avastati riigi kultuuriministeeriumi teatel üle 2000 aasta tagasi kuivale mäenõlvale raiutud hiiglasuur kassi kujutis.

Iidne geoglüüf, mille pikkus on 37 meetrit, on osa Nazca geoglüüfidest, mis on sadade salapäraste kunstiteoste kogu, mis on söövitatud Limast 400 kilomeetrit lõuna pool asuvale platoole, vahendas CNN.

Kassi kujutis on osa paljudest teistest zoomorfsetest joonistustest, mida on kogu piirkonna maastikult viimase sajandi jooksul leitud. Sealhulgas on leitud näiteks koolibri, ahvi ja pelikani kujutisi. 

Avastus tehti hooldustööde käigus külastajate hulgas populaarses turismisihtkohas asuvas vaatepunktis. 

«See kujutis oli vaevu nähtav ja oli üsna järsul nõlval paiknemise ning loodusliku erosiooni tagajärgede tõttu kadumas,» teatas Peruu kultuuriministeerium. 

Hiiglaslik mäenõlval asuv kassikujutis avastati 9. oktoobril hooldustööde käigus. Foto: AP / Scanpix

Pärast koristus- ja konserveerimistööde tegemist avastasid arheoloogid rea jooni, mille laius on 30–40 sentimeetrit. Kunstiteose stiil viitab sellele, et kassi kujutis loodi ajavahemikus 200 eKr. kuni 100. aastat eKr hilisel Paracase perioodil. 

Seda tüüpi kassikujutisi leidus sageli Paracase kultuuri keraamika ja tekstiili ikonograafias, selgitati pressiteates.

Intriigide allikas

Nazca geoglüüfid loodi Hispaania-eelsete ühiskondade inimeste poolt, kes eemaldasid kivimi ja kruusa pealmised kihid, et paljastada nende alt heledamat värvi aluspõhja. 

Kuigi piirkonnast on leitud väga vähe inimesi kujutavaid kujundeid, on arheoloogid avastanud suuri loomade, lindude, taimede ja igapäevaste esemete kujutisi.

Kõrbemaastikule raiuti ka mitmeid salapäraseid geomeetrilisi kujundeid ja mustreid, sealhulgas spiraale ja kolmnurki.

Geoglüüfid hõlmavad umbes 450 ruutkilomeetri suurust ala ja need loodi ajavahemikus 500 eKr. ja 500 m.a.j.

UNESCO, mis kandis ala 1994. aastal oma maailmapärandi nimistusse, nimetab seda üheks arheoloogia suurimaks mõistatuseks.

«See on kõige silmapaistvam geoglüüfide rühm kogu maailmas ja oma ulatuse, suuruse, koguse, suuruse, mitmekesisuse ning iidse traditsiooni poolest pole neile võrreldavaid sarnaseid teoseid maailmas,» seisab UNSECO veebisaidil. 

Teadlaste sõnul näitab geoglüüfide kontsentratsioon ja kõrvutamine ning nende kultuuriline järjepidevus, et see oli oluline ja kauakestev tegevus, mis kestis umbes tuhat aastat.

Piirkond on ajaloolastele huvi pakkunud alates 1920. aastatest, kui Peruu arheoloog Toribio Mejia Xesspe avastas esmakordselt maastikku raiutud salapärased jooned. 

Lennureiside kasvuga 1930. aastatel avastati ülaltpoolt täiendavaid kunstiteoseid ning teadlased on jätkanud uute geoglüüfide avastamist ja teooriate väljatöötamist selle kohta, kuidas ja miks need loodi.

2019. aastal avastasid Jaapani Yamagata ülikooli teadlased selles piirkonnas 3D-pildistamise abil enam kui 140 geoglüüfi.