/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)
/nginx/o/2020/10/15/13415007t1h0a3f.jpg)
Raadio Elmar hommikuprogrammis rääkisime isikuandmetest ja küberturvalisusest. Tagamaid tutvustas SEB panga esindaja Julia Piilmann.
Isikuandmetest ja küberturvalisusest: kellele sa pead üldse oma isikuandmeid avaldama?
Piilmann tunnistas, et küberpettused on tänapäeval rahvusvaheline trend ja pole sugugi ainult Eesti mure. «Petuskeemid levivad üle maailma, peamiselt tehakse neid rahaliste vahendite ja isikuandmete kättesaamiseks. Igas riigis on oma süsteemid, mis on liikvele läinud just seal. Meie oleme kokku võtnud Eesti, Läti ja Leedu kogemuse. Kõige suuremad kahjud on meie regioonis seotud just investeerimispettustega,» rääkis Piilmann.
«Igapäevased küberrünnakud on seotud näiteks e-mailide ja tekstsõnumitega, kus palutakse minna mingile lingile, seal teatud toiming teha ning see hiljem kinnitada. Või näiteks järksu tuleb inimese telefoni ekraanile smart-ID või mobiil-ID päring - skeemitajad loodavad, et saaja kinnitab selle kiirustades lihtsalt ära. Selliseid juhtumeid tuleb meil ikka ette,» tunnistas Piilmann.
Oli ka juttu sellest, milliseid isiklikke andmeid ei tohiks mitte kunagi teistele edasi öelda või anda. «Tegelikult on nii, et me ei tohiks mitte kellelegi oma isiklikke andmeid anda, ükskõik, kellena inimene end teie ees ka esitleb. Teie pangakaardi või isikuandmed, kõik andmed, mis on seotud autentimisvahenditega - te ei tohi neid avalikustada. See ongi kõige lihtsam reegel, mida järgida,» sõnas saatekülaline.
«Siin on ka teatud põhjus, miks näiteks pangad paluvad oma kontaktandmeid koguaeg uuendada. Kui me näeme oma süsteemis ebatavalisi rahaliigutusi ja tehinguid, siis me tahame olla kindlad, et see on meie kliendi soovil liigutatud raha või teostatud makse. Siin on meil ka põhjus, miks me tahame kliendiga ruttu ühendust saada. Sellistel juhtudel kontrollime üle, kus inimene asub ja ega ta pole andnud kellelegi oma pangakaarti. Viimasel ajal on ette tulnud seda, et ka petturid helistavad sarnaste numbrite pealt, küsides üpris sarnaseid küsimusi. Sellise hirmu vältimiseks oleme klientidele öelnud, et nad võivad kindluse mõttes panga numbrile ise tagasi helistada - siis nad helistavad pangakontori üldnumbrile ja suunatakse otse panga esindajani. Muidugi on see olukord päris tülikas, kuid midagi pole teha, see on meie igapäevaelu,» sõnas Piilmann.
«Rõhutan üle, enda indentifitseerimise koode ei tohi mitte kunagi väljastada. Reeglina on nii, et kui pank teile helistab, siis ta teab, kellele ta helistab ja seetõttu ta ei vaja enam spetsiifilisi andmeid lisaks,» lisas Piilmann kasuliku vihjena.
Mida teha siis, kui märkad, et su kontolt on raha teadmata põhjustel kadunud? «Ajaline faktor ja kiirus mängivad siin väga suurt rolli. Reeglina on nii, et mida kiiremini sa panka teavitad, seda parem. Kui tõesti juhtus kogemata, et te kiirustades kinnitasite mingi kahtlase lingi, koheselt võtke ühendust oma panga esindajaga. Me jälgime ebatavalisi toiminguid pidevalt, aastas on tegelikult päris suured summad, mida õnnestub igapäevaselt ära tabada. Kuid olukorras, kui inimene ise on kõik paroolid kurjategija kätte andnud, võib ette tulla, et pank enam aidata ei saa. Peab ise olema väga valvas. Juhul, kui on kahtlus, reageerige alati kiiresti,» õpetas Piilmann.