Tiina ja Arne Tegelmann kultuuritöö missioonil: usk, lootus ja armastus Lilleaasa talu moodi

Aarne ja Tiina Tegelmann Foto: Raadio Elmar

Raadio Elmar «Ikigai» saate kangelasi oli seekord lausa kaks – Tiina ja Arne Tegelmann. Rääkisime südamega tehtud kultuuritööst, kaunist Lilleaasa talust ja koduõuel asuvast vabaõhulavast. Saatejuht oli Tiiu Sommer.

Jõgevamaal, Lilleaasa talus elavad Tiina ja Arne Tegelmann. Oma kutsumusele pühendudes on mõlemad juba üle neljakümne aasta kultuuritööd teinud. Ja see ei ole kaugeltki kõik – sel suvel avasid nad oma kodu Lilleaasa talu õuel tuliuue vabaõhulava. 

Perenaine kirjeldas, mil moel nad oma kodumaja just Palamusele hakkasid rajama. «See elurada on üks kummaline rada. Nõukogude aeg oli mingis mõttes päris tore aeg, see oli suunamise aeg. Käisin toona Viljandi kultuurikoolis ja ühel hommikul astus uksest sisse väga elav naisterahvas, kes küsis kõlava ja selge häälega: «Kes tahab Palamusele tööle tulla?». Ma ei tea, mida ma küll kell kaheksa hommikul mõelda võisin, kuid muidugi ma tõstsin kohe käe üles! Olin ise Pärnumaalt pärit, kuid jätsin selle koha seljataha ja tegin ise otsuse, et tahan just Jõgevamaale elama minna,» lausus Tiina Tegelmann. 

Arne ja Tiina Tegelmann said kokku ühises koolimajas. «Me saime Tiinaga tuttavaks selles samas Viljandi kultuurikoolis. Mina olin parasjagu kooli sisse astumas, kui Tiina oli oma kooliteed juba lõpetamas. Saime neli kuud ühel ja samal ajal koos õppida. Tutvusime nende kuude sees ja peagi tundus, et peaksime omavahel ka sobima. Kui Tiina 1980. aasta jaanuaris Palamusele tööle asus, siis olin temaga juba kaasas ja vaikselt kolisime koos sisse. Käisin kooli ja Palamuse vahet edasi-tagasi, alguses olin päevases õppes, hiljem aga juba kaugõppes. Mõlemad asusime tööle ka selle piirkonna kultuurivallas,» kirjeldas Lilleaasa talu peremees.

Ameteid on olnud Lilleaasta talu elanikel päris palju. Tiina Tegelmann tunnistas, et kohati on lähedased isegi hoogu maha võtnud, tuletades meelde, et üksi ta maailma parandada ei suuda. «Kui aus olla, siis ma esitan endale kord nädalas küsimuse, kes ma siis õieti olen, miks ma selline olen ja mida ma teen? Laiemas mõttes on minu tegemiste märksõnaks kultuur ja tunnen, et teen õiget asja. Samas tunnistan, et kultuuri alla mahub palju erinevaid väärikaid väljundeid. Mulle tundub, et ma poleks päris see inimene, kes ma täna olen - kui ma poleks aastakümneid seal koolimajas prouale teatanud, et mina tahan Palamusele tööle. Kindlasti poleks ma see, kui mul poleks mu perekonda ja kolleege. Maailmaparandaja ma olla ei saa, kuid ma tahaks kõlaval häälel asjadele kaasa rääkida ja teatud olulistest teemadest ma loobuda ei suuda,» lisas Tiina Tegelmann.

Lisaks sellele, et abielupaar teeb armastusega kultuuritööd oma koduõuel, jätkub neil energiat ka päevatööks kodust väljas. Kahepeale kokku on kultuuritööde nimekiri kaunis pikk. «Mina olen hetkel Palamuse muuseumi direktor ja selles ametis juba viimased kakskümmend aastat, enne seda töötasin Jõgeva kultuurikeskuses, Jõgevamaa kultuuriosakonnas ning Palamuse rahvamajas,» täpsustas Arne. Tiinal on olnud läbi aegade neli erinevat töökohta: Palamuse kohalikus rahvamajas, Tabivere teatrimajas, ametnikuna maavalitsuses ning nüüd Kuremaa lossis. «Mind on igale töökohale kellegi poolt kutsutud. Ametniku töö oli keeruline, sest ma pole eriti paberite inimene, kuid heade kolleegide abiga sain ikka hakkama. Kuremaa lossis olen juba viimased neli aastat - seal on kõik nii põnev, mu töö hõlmab ajalugu, mõisaelu, kultuuripärandit,» lisas Tiina Tegelmann oma päevatöö teemadel.

Perekond Tegelmann otsustas ehitada oma kodu hoovile ehtsa ja uhke vabaõhulava. Arne selgitas, kuidas selline suur ja esialgu uskumatu idee teoks sai. «Ostsime oma talu 1990. aastal augustis. Alguses korrastasime talumaja ja saunahoone. Hoovi peal on olnud koguaeg ka kivimüürid, üks siis aida ja teine lauda poolt. Juba üheksakümnendatel mõtlesime, et siia võiks kunagi mingit tegevust juurde mõelda. Kui selgus, et ka meie lapsed lähevad kultuurivaldkonna peale tööle, siis leidsime, et müüride juurde võiks tulla lava, kus saaks kultuurielamusi pakkuda. Kõik hakkas vaikselt edasi arenema, kuni tänavu aasta juulis lava ka päriselt valmis sai,» muigas pereisa. 

«Ega see lava päris tavapärane asi pole. Me ise ka ei osanud oodata, mis päriselt saama hakkab. Esimene kontsert oli Puuluubi poolt, kohal oli kuulamas nelisada inimest. Külarahvas on meie tegevusega päri ja toetab kõvasti, on palju inimesi, kes aitavad mõelda uusi lahedaid ideid! Plaanime juba järgmise aasta jaanipäeva, terve kogukond mõtleb edasi, kuidas ja mida. Hetkel on planeeritud terve hulk sündmusi juba aastaks 2021. See koht annab tegutsemiseks nii palju võimalusi ja vabaõhulava on asja ideaalne nimetus - see annab meile vabad käed. Meil on vabadus ja tahe kõike pakkuda ja teha, kogukonna elule aitab see ka loodetavasti palju kaasa,» rääkis perenaine Tiina.

Lilleaasa talu vabaõhulava ja talu siseruumide tegemistes põimuvad omavahel ettevõtjate harrastus ja professionaalsus. «Juunist kuni augustini on laval erinevad kontserdid ja etendused. Sügisesel ajal on siseruumides koolituste ja õppepäevade läbiviimine. Lisaks on meil ka laagrite ning filmiõhtute mõtteid. Kui mõni kogukonna inimene tuleb ja ütleb, et tal on hea idee, siis tulgu ja teostagu see meie juures ära,» sõnas Arne uhkelt.

Juttu oli ka Lilleaasa talu elanike tulevikuplaanidest. «Meil on põllu peal palju ruumi, oleme mõelnud, et sinna võiks küüni ehitada. Seda võiks kasutada kevadel, suvel ja sügisel. Aeg liigub maailmas, seda ka kultuuripildi mõttes. Ka meie tahame oma tegevuses edasi areneda. Loodame, et peagi leitakse, et ainult suurlinnad pole kontsertpaikadeks sobivad. Etendusi, lavastusi ja kontserte võib korraldada ka väiksemates kohtades. Kusjuures, väikesed paigad võivad olla publikule palju atraktiivsemad ja huvitavamad,» lisas Arne.

Nelikümmend aastat abielu on pikk aeg ja peres on olnud igasuguseid aegu. «See on vaikimiste, arupidamiste, leppimiste, andeksandmiste aeg. Aga kuhu siis veel? Kõndimise radu on palju, kuhu saaks minna ja ka tagasi tulla. Aga milleks? Koosolemise nippe polegi tegelikult olemas. Mina usun, et meie koosolemise õnne valem on Arne, mitte mina. Tunnistan, et minule on olnud töö alati number üks. Mu ema polnud usklik, kuid ta ütles mulle, et kui sul on usk, lootus ja armastus...siis nendega saab elus alati hakkama. Olen mõelnud nendele kolmele sõnale nii palju....tundub, et mu emal oli õigus,» lisas Lilleaasa talu perenaine Tiina Tegelmann.