PILDID ⟩ Lõppesid Lutsu-ainelise «Soo» võtted: raba kui areen oli pretensioonitu ja tujukas

Oktoobriga lõppes veebruaris kinodesse jõudva Eesti mängufilmi «Soo» 22 päeva kestnud keeruline võtteperiood imekauni Eestimaa looduse rüpes. 

Oskar Lutsu samanimelisel jutustusel põhinev film «Soo» on põnevusest pakatav armastusfilm, mis viib meid 1917. aastasse, mil Euroopas möllas Esimene Maailmasõda ja Eesti idapiiri taga käis tuline revolutsioon. Noor kunstnik Toomas Haava tuleb venna sootallu sõjatraumast taastuma ja mässib ennast tahtmatult konflikti vägivaldse ja hirmsa Madjakuga, kes ahistab kohalikku tütarlast, Hildat. Kaunist ja salapärast tüdrukut hüütakse Metskassiks ning edevaloomuline Toomas avastab ennast järsku keset trillerlikku võitlust armastuse eest, mille panuseks on ei vähem ega rohkem kui tema enda elu.

Romantilise põneviku «Soo» peategelasi kehastavad kinoekraanilt juba tuttav Franz Malmsten ja avalikult konkursilt leitud Hanna-Ly Aavik. Neiu osutus oma esimesse täispika mängufilmi rolli valituks seitsmesaja kandidaadi seast. Filmis teevad veel kaasa veel Liis Lass, Grete Kuld (Klein), Märten Matsu, Indrek Taalmaa, Epp Eespäev, Toomas Suuman, Helgur Rosenthal ja Martin Kork. 

Režissöör Ergo Kuld ütleb, et «Soo» on väga eriline lugu. Tema meelest väärib see hetkel veel vähe tuntud jutustus kindlasti suuremat tähelepanu ning läbi filmikunsti avaneb võimalus see laiema publiku ette tuua. 

«Tehniliselt oli «Soo» võtteperiood väljakutse kogu meeskonnale, sest pehme ja niiske pinnas pole just kõige mugavam keskkond keerukate ja aeganõudvate stseenide filmimiseks. Seda, kusjuures, nii päevavalges kui ka ööpimeduses,» märkis Kuld.

Režissööri sõnul õnnestus nii mõnelgi rinnuni laukasse «komistada» või madalate mändide vahele ära eksida, näitlejate soojärve veealusest võitlusest rääkimata. «Protsessi keerukus andis loo atmosfääri kujundamisele kindlasti olulise lisaimpulsi, raba kui areen oli pretensioonitu ja tujukas, meelepärase tulemuse nimel oli vaja teda austada ja temaga arvestada,» selgitas lavastaja ja lisas, et õnneks oli aga kogu filmi meeskonnas piisavalt paindlikkust ja alandlikkust, et see võimas müütiline tegelane soo endaga kaasa töötama panna.

Soo loodusliku pinnavormina on raskesti läbitav ja ettearvamatu kuid meie rahvale hingelähedane ja oma ilus meelerahu ning kosutust pakkuv paik – stsenarist Martin Alguse sõnul loob just see salapärane soomaastik põnevusloole eriti paeluva atmosfääri. Nii näeb peagi valmivas filmis hingematvalt kauneid kaadreid Kakerdaja ja Mukri rabast. Teisteks loo sündmuskohtadeks on sel korral mindud Lutsu põhilugude keskusest Vooremaast kaugemale ning valitud Lahemaa ja Altja mets koos sealsete ehedate talukohtadega. 

«Soo» heliriba autoriks on «Talve» filmimuusika teinud ja tänavusel Eesti Filmi-ja Teleauhindade gaalal «Skandinaavia vaikuse» muusika eest parima filmihelilooja tiitli saanud Mick Pedaja. Filmi kunstnikuks on Annika Lindemann, rekvisiitidega tegelesid Toomas Zupping ja Alex Klein.

Tootmise osas on taas käed löönud Taska Film, Apollo Film Productions ja Kassikuld. «Soo» tegijate eelmine film, «Talve», tõi Eesti kinodesse 150 000 vaatajat, mis on läbi aegade esiviisiku tulemus. 

Enne kui film «Soo» kinodesse jõuab, kirjastab Apollo Film Productions ka Oskar Lutsu «Soo» raamatuna, mis on poodides saadaval juba novembri lõpust.