:format(webp)/nginx/o/2020/10/07/13397355t1h720c.png)
Venemaa võimud lasid tõsta Soome lahe osast Viiburi lahest Vilajõe suudmest üles kaks 40 tonni kaaluvat graniitsammast, mis sattusid sinna rohkem kui 200 aastat tagasi, kui neid oletatavalt veeti laevaga Peterburi.
VIDEO ⟩ Venemaa tõstis merest graniitsambad, mis uppusid üle 200 aasta tagasi
5. oktoobril toimunud päästeoperatsioon nõudis etteplaneerimist ja oskusi, et kaua aega merevees olnud sambad tervena kätte saada, kirjutab is.fi.
Venelased kasutasid operatsioonis tugevaid köisi, mille sukeldujad kinnitasid sammaste külge ja köite abil veeretati sambad rannale. Enne päästeoperatsiooni puhastati rannaala prahist ja kividest, kaasa arvatud väga väikestest kividest, et sambad kahjustada ei saaks.
Ei ole täpselt teada, miks need sambad merre vajusid, kuid need on olnud rannast 50 meetri kaugusel pikka aega ja pakkunud huvi ujujatele.
Arvatakse, et need Soome graniidist sambad võisid merre sattuda 19. sajandi alguses.
Telekanali Rossija 24 teatel plaanitakse graniitsambad panna oktoobri keskel Viiburi kunstimuuseumi ette.
Soome geoloogiakeskuse ekspert Mika Räisänen arvab, et sambad on raiutud mere lähedasest karjäärist ega ole toodud sinna kuskilt kaugelt.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/07/13397343t1h0008.png)
«Kindlasti ei transporditud graniitplokke kuskilt kaugelt, need on pärit mõnest mereäärsest karjäärist. Neid oli 19. sajandil üsna mitu,» teatas Räisänen.
Seda teooriat toetab asjaolu, et sambad olid üsna madalas rannavees. Aastate jooksul on paljud ujunud nende juurde, et neid uurida. Sambad olid vees nähtavad eelkõige mõõna ajal.
Vene meedias esitatud arvamuste kohaselt olid Soome graniidist sambad mõeldud Peterburi Kaasani katedraali sisesammasteks. Kaasani katedraali ehitati 1801 – 1811 ja seega on need kaks kivisammast üle 200 aasta vanad.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/07/13397333t1hb222.jpg)
Teise, ebatõenäolisema variandina pakuti, et sambad olid hoopis Iisaku kiriku jaoks. Peterburi Iisaku kirikut ehitati 1818 – 1858.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/07/13397335t1hbb92.jpg)
Räisäneni arvates olid merest tõstetud kivuisambad siiski Kaasani katedraali jaoks, seda lubavad oletada nii sammaste kõrgus, värv kui kuju. «Kaasani kiriku sisesambad on just seda tüüpi graniidist. Tegemist on rabakivigraniidiga, mis on võrreldes teiste graniitidega heledam, mille tõttu Kaasani katedraali sammaste muster ja värv on väga ilus,» selgitas soomlasest ekspert.
Venemaa uudistelehekülg Moika78 kirjutab, et graniitsambad võivad olla pärit Helsingi lähedase Vartiosaare karjäärist. Räisänen seda arvamust ei jaga, sest tema sõnul ei olnud Soome pealinna lähedal sellist graniidikarjääri, millest oleks saanud võimsaid sambaid.
Soome Muuseumiameti merearheoloog Riikka Tevali arvas, et kaks suurt sammast võisid vette sattuda, kui neid vedanud laev sattus õnnetusse. «Nende sammaste kohta ei ole midagi teada, ei ole ühtegi lugu ega legendi. Tõenäoliselt võisid nad veereda maha neid vedanud laevalt või praamilt või siis neid vedanud alus uppus,» selgitas Tevali.
Merearheoloog lisas, et Soome rannikul oli 19. sajandil palju graniidikarjääre, millest pärit graniidist enamik jõudis Peterburi ja Kroonlinna, kuid ka Helsingisse.
«Karjääridest lõigatud graniitplokid ja -sambad toodi mööda spetsiaalseid rööpaid mere kaldale, kus olid pikad muulid vette. Veest tõsteti graniit praamile või laevale ja transporditi Peterburi,» selgitas Tevali.
Peterburi kõige tuntum Soomest pärit graniidist sammas asub Ermitaaži väljakul. Punasest graniidist sammas on maailma kõige kõrgem monoliitsammas, mille kõrgus on 25,6 meetrit.
See on pärit Pytrelahti Hevoniemi karjäärist, mis jäi nii pärast Talvesõda (1939 - 1940) kui ka jätkusõda (1941 - 1944) Soomele, mitte ei läinud Nõukogude Liidu kätte.
Sellest karjäärist on pärit ka Peterburi Iisaku kiriku punased graniitsambad, mida on kokku 112.
Peterburi vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi hulka ja seal on palju hooneid, mille ehitamisel on kasutatud Soome graniiti.
Soome ja Venemaa muuseumid ja geoloogiateenistused teevad koostööd, et kaardistada Peterburi ehitamiseks kasutatud kivimaterjale ja jäädvustada Soome vanade karjääride ajalugu.
Räisäneni sõnul oli Soome, mis tsaariajal kuulus Venemaa koosseisu, tähtis ehitusmaterjalide allikas eelkõige Peterburi jaoks, kus on palju ajaloolisi graniidist hooneid.