«Rakett 69» võitja Uku Andreas Reigo on 7-kordne Eesti meister vibulaskmises: see spordiala sai alguse lemmikfilmi vaatamisest

Rakett 69 saate võitja Uku Andreas Reigo ja saatejuht Henri Laumets Foto: Raadio Elmar

Seekordseks «Ikigai» külaliseks oli «Rakett 69» saate võitja Uku Andreas Reigo. Saime teada, millised uksed võit tema elus avas ja millisest revolutsioonist noormees unistab. Uku Andreas pole tegus mitte ainult teadusmaailmas, vaid vibulaskmises tulnud lausa seitse korda Eesti meistriks! Sellest ja paljust muust teeb temaga juttu Henri Laumets.

Võib julgelt öelda, et Uku Andreas Reigo on käesoleval aastal Eesti üks kuulsamaid kooliõpilasi. Miina Härma gümnaasiumi 11. klassi noormees võitis hiljuti rahvusringhäälingu poolt korraldatud saate «Rakett 69», kus tal tuli silmitsi seista paljude põnevate reaalteadust puudutavate väljakutsetega. Mõistagi, ta tegi seda väga edukalt.

«Jõudsin teadussaatesse peamiselt omal initsiatiivil, kuigi ajapikku tuli ette ka erinevaid soovitajaid. Esimene huvi tekkis mul saate vastu juba paar aastat tagasi, kuid toona ma polnud veel nõuetekohaselt 15-aastane. Tahtsin osa võtta ka eelmisel aastal, kuid registreerimise ajal olin koos emaga Šveitsis konverentsil, mistõttu ei saanud jälle osaleda. Nüüd enne selle hooaja osalemist kannustati mind ka juba kooli poolt. Meil oli koolis karjäärinõustamise laadne üritus, ka seal oli juttu «Rakett 69» saates osalemisest. Kuigi esimeses saates oli kaamera ees olemine veidi takistav ja harjumatu, siis üldises plaanis mul kaamerahirmu ei olnud, saime õnneks ka vastavaid koolitusi ja osalesin 100% süvenemisega,» rääkis Reigo.

Reigo meenutas raadio Elmar saates «Ikigai» on koolitee algust. «Mäletan oma esimesest koolipäevast üksikuid kilde. Ema saatis mind kooli, ma ei teagi, kus isa sel päeval oli. Sain suures aulas ühe kollaste ruutudega kohvri, mille sees oli esimene aabits ja mingisugused teised õpikud. Peale aktust läksime klassi, kus sain pinginaabriks endale oma endise lasteaia kaaslase. Seejärel tehti koolimaja tuur, mäletan, et kõik tundus nii suur, võõras, keeruline, isegi hirmus! Ma päris kindel enam pole, kuid minu mäletamist mööda ootasin kooliminekut väga, vaatamata suure koolimaja hirmule, mind huvitasid tegelikult nii paljud erinevad asjad,» rääkis ta.

Noormees vaatles kogu käidud kooliteed ja tõi välja suuremaid muutusi, mis vahepealne aeg on koolielus kaasa toonud. «Üks suurimaid muudatusi on olnud see, et õppematerjalide osas on edasiareng. Arvutiklassid koos suurte kastidega on olnud küll kogu aeg, isegi oma esimese programmeerimise tunni sain vist neljanda klassi matemaatikas. Kuid nüüd on tulnud juurde ka sülearvutid - õpetajad saavad laenutada sülearvutid kogu klassile ning kõik õpilased saavad neid reaalselt tunnis kasutada. See muudatus on lisanud digipööret igasse tundi,» märkis ta.

Reigo kõige lemmikumad õppeained on keemia ja füüsika, samas tõi ta välja, milline aine on talle isiklikus plaanis raskemate killast. «Olen seda ka igal pool maininud ja see on jätkuvalt tõsi - keemia ja füüsika on minu ained. Ma näen nendes enda tulevikku. See on äärmiselt põnev valdkond, nende õppeainete kaudu on võimalik näha päris elulisi väljundeid. Kõige rohkem vaeva olen näinud aga vene keelega, see on vist ühine paljudele eesti õpilastele. Alustasin vene keele õpingutega neljandas klassis ja mul kulus neli aastat, et saada trimestris kätte esimene viis. Üheksandas klassis sain noatera peal kuidagi kõik trimestrid viied, kuid selle ainega oli ikka kõvasti pusimist ja draamat. Lõpuks tuli aga kõik välja ja tegelikult on ka vene keel päris tore,» muigas ta tagasihoidlikult.

Rääkisime ka Reigo koolivälistest tegemistest. «Õppimise kõrvalt osalen rahvatantsus. Käisin ka üheksa aastat kooris laulmas, kuid see ei ole enam päevakorras. Annan kooli väliselt ka ühte tundi, mis on rahvusvahelise Globe programmi raames. See programm näeb ette, et õpilased teevad erinevaid ilmastiku mõõtmisi - näiteks, milline on päeva miinimum ja maksimum temperatuur, millised pilved on taevas ja kõike nii edasi. Kogu saadud info tuleb laadida suurde andmebaasi. Üle maailma saavad kliimateadlased sellele baasile ligi ja vajaduse korral on võimalik suurt infomahtu kasutada. Minule teadaolevalt kinnitatakse antud info abil ka satelliitide näite. Kogu selle mõõtmistegevuse taustal on väga hea rääkida ka keemiast ja füüsikast. Ma leian, et see on äge ja mu õpilased tunduvad ka olevat väga huvitatud,» rääkis ta.

Milline näeb välja «Rakett 69» võitja tavaline puhkepäev? «Vabadel päevadel magan keskpäevani, ma pole üldse hommiku inimene! Aga põhjus on ilmselt selles, et lähen magama peale südaööd. Kindlasti tahan rahulikult süüa. Raske on ette kujutada päeva, mil mul pole mitte ühtegi kohustust. Ikka on mingid e-mailid, mis tuleb välja saata või siis kirjatükk, mille pean välja mõtlema. Vabal päeval veedan palju aega õues. Käin metsa vahel, jooksen või teen pilte. Õhtuti luban tihti endale luksust, mil mängin tunnikese arvutimänge,» tunnistas ta.

Eesti Vibuliit nimetas Uku Andreas Reigo aasta noorsportlaseks - ta on tulnud Eesti meistriks lausa seitsmel korral. «Vibuspordini jõudmine oli ootamatu juhus. Mul on vend Sander, kellele meeldivad igasugused filmid. Olin 9-aastane, mil vaatasime koos «Sõrmuste isandat», sealt jäi meelde haldjast vibulaskja Legolas, kes tundus mulle hästi äge. Rääkisin vanematele oma huvist ja sain minna esialgu vibulaskmise proovitrenni, tegevus toimus keset ilusat loodust ja gruppi nimetati «Musta noole vennaskonnaks». Veidi hiljem läksin juba päris trenni, mis asus Tartus. Nädalas harjutan vibulaskmist ligikaudu üheksa tundi, üpriski igal nädalavahetusel on ka võistlused. Vibulaskmine on hästi intensiivne ja juhitud töö. Olen jõudnud tänaseks sellisesse vormi, tänu millele on kümnesse laskmine juba üsna automaatne tegevus. Rahvusvahelist spordikarjääri ma tõenäoliselt taga ei aja, põhifookus on kusagil mujal, et saan ka leiva endale lauale tuua. Samas, kui arenen vibulaskmises sama tugevas tempos edasi, siis võin selle alaga professionaalses plaanis ka edasi tegeleda, miks ka mitte,» lisas Reigo.

Noormees unistab täna energeetika alasest revolutsioonist. «Tahan lahendada neid probleeme, mida me üle maailma igal pool näeme. Olgu selleks kliimamuutus, nälg Aafrikas või Kagu-Aasias, paljud piirkonnad kannatavad veepuuduse all. Võtame näiteks merevee magestamise, see lahendaks nii palju probleeme. Vastav tehnoloogia on täna olemas, kuid seda pole hinna tõttu otstarbekas kasutada, see on äärmiselt energiamahukas. Näiteks ka vertikaalsed kasvuhooned - ka nende ülalpidamine on väga energiamahukas. Kui nüüd tekitada energiaküllus, mille raames pole vaja muretseda elektri hinna pärast, saaksid tulla ka paljud lahendused. Mina näen, et tänane energeetika olukord hoiab arengut tagasi. Paljud heaolu mõjutavad küsimused sõltuvad piisava elektri olemasolust. Leian, et uute jätkusuutlikute lahenduste väljatöötamine on suur asi ja seda on maailmal väga vaja,» rääkis ta.

Saate «Rakett 69» võit tähendab noormehe jaoks seda, et kõik Eesti kõrgkoolid on tema ees avatud. «Erialade valguses on küll väikesed piirangud, saate võidu raames ei saa ma valida meditsiini või filmikunsti erialasid. Tõenäoliselt valin Tartu Ülikooli õppetooli, kus saab kraadi füüsika, keemia ja materjaliteaduse alal. Küsimus on veel lahtine, sest teine huvipakkuv valdkond on ka Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ning mehhaanika eriala. Igasugused elektroonika lahendused ja küsimused on mulle väga huvipakkuvad ning lähedased,» lisas Uku Andreas Reigo.

Kuula järgi, mida noormees arvab Eesti poliitikast ja mida ta teeks siis, kui saaks töötada ise õpetajana!