Ligi 2000 aastat tagasi Vesuuvi purskes hukkunud mehe koljust leiti säilinud ajurakke

Üks 79. aastal pKr Vesuuvi vulkaani purskes hukkunu. Pilt on illustreeriv Foto: /Alfio Giannotti/Sxcanpix

Itaalia Napoli Federico II ülikooli teadlased uurisid 79. aasta Vesuuvi vulkaani purske tõttu Herculaneumis elu kaotanud noore mehe jäänuseid ja leidsid ta koljust säilinud ajurakke.

Mehe luustik leiti 1960. aastatel Herculaneumis tehtud väljakaevamistel, kuid varem ei ole teda uuritud, kirjutab cnn.com.

Väljakaevamisdokumentide kohaselt leiti mehe keha voodist kõhuli asendis, nägu vastu patja. Ta juurest leiti viiteid keiser Augustusele ja selle tõttu arvatakse, et ta oli keisri suur fänn. Teada on, et purske eelselt olid piirkonnas jumala seisusesse tõstetud keisri, kes elas 63 eKr - 14 pKr, auks pidustused ning nii Pompeisse, Herculaneumi kui Stabiasse oli lisaks elanikele tulnud inimesi väljapoolt. 

Luudeuuring näitas, et Herculaneumi mees suri 25-aaastasena.

Krimiantropoloog Pier Paolo Petrone sõnul käivitus noore mehe luustiku uurimine, kui talle jäi juhuslikult 2018 ta katkises koljus silma särav klaasitaoline materjal.

Uurimine näitas, et vulkaanipurske ohvri aju klaasistus kuumusele järgnenud kiire jahtumise tagajärjel.

«Vuklkaanipurskega kaasnenud kuumus muutis mehe aju vedelikuks ja jahtumisel muutus aju klaasisarnaseks. Elektronmikroskoobiga uurimine näitas, et klaasistunud ajus on säilinud ajurakud. Tegemist on leiuga, mida varem ei ole Vesuuvi vulkaani ohvritelt leitud,» sõnas Petrone.

Mehe skeleti uurijad leidsid veel ta seljaajust närvirakke, ka seljaaju on klaasistunud.

Ka ühe Pompei inimjäänuse koljust on leitud klaasistunud ajuosa. 

Rooma Tre ülikooli vulkanoloog Guido Giordano sõnul näitas mehe skeleti juurest leitud söestunud puidu analüüs, et temperatuur tõusis vulkaanipurske ajal üle 500 kraadi.

Giordano ütles leidudele viidates, et klaasistunud organid on uurimise seisukohast teadlastele kasulikud.

«Me saame uurida Vesuuvi vulkaani ohvreid nii, nagu varem ei olnud võimalik,» teatas itaallane.

Napoli, Milano ja Rooma ülikoolide arheoloogid, bioloogid, krimiantropoloogid, neurogeneetikud ja matemaatikud jätkavad 79. aasta vulkaanipurske tõttu elu kaotanute skelettide uurimist.

Nad tahavad rohkem teada saada inimkehas toimunud klaasistamisprotsessi kohta, sealhulgas ohvrite täpseid kehatemperatuure hukkumisel, samuti vulkaanilise tuha jahtumiskiiruse ning loodavad analüüsida ka inimjäänustes säilinud valke ja nendega seotud geene.

Veel üheks ülesandeks on hinnata riske Euroopa kõige ohtlikuma vulkaani Vesuuvi võimaliku purske korral. Vesuuvi ümbruses elab 3 miljonit inimest, kes põhimõtteliselt on kogu aeg ohus. 

Vesuuv (itaalia Vesuvio, ladina Vesuvius) on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. 1281 meetrit kõrge Vesuuv on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas.