Kuidas on lood kulla tegeliku väärtusega? On see ikka nii hinnatud, nagu täna räägitakse?

Foto: Shutterstock

Raadio Elmar hommikuprogrammis rääkisime puhtast kullast. Näpunäiteid investeerimise teemadel jagas asjatundja Meelis Atonen.

«Kulla hind on viimasel ajal väga jõuliselt kasvanud. Kui vaadata näiteks viieteistkümne aasta perspektiivis, siis kulla hinna suurusjärk on kasvanud lausa neli korda. Kui vaadata paari viimase aasta lõikes, siis kulla hind on tõusnud 30-40%,» tõdes Atonen.

Atonen lisas, et kulla hinna tõusul on ka lihtne põhjus. «Investorid näevad, et raha trükitakse maailmas aina juurde - keskpangad lasevad turule ilma katteta raha. Kogu see tegevus võib näiliselt majandust ergutada, kuid teisest küljest võib see hoiustajate rahale hukutavalt mõjuda. Investorid otsivad täna väljapääsu, et hoida enda väärtusi ja varandusi. Üks variant on nüüd see, et investeeritakse väga palju kulda. Teatavasti on nii, et kui tekib nõudlus ja investorite poolne huvi, siis see tõstab ka kauba hinda. Just see sama asjaolu on ka kulla hinda täna mõjutanud,» märkis ta.

«Kulla õnn või õnnetus on see, et see on maailmas väga piiratud ressurss. Paljud inimesed ei kujuta ette, kui piiratud see hulk tegelikult on. Kui kõigi aegade jooksul teadaolev väljakaevandatud kuld maailmas kokku korjata ja panna 100% kulla vormi, siis tekiks üks kuup, mille pikkus on ligikaudu 20,5 meetrit - ja see olekski kogu maailma kuld. Veel näitlikult, kui keegi kujutab ette jalgpalli staadionit, siis selle staadioni ühes otsas oleks kahekümne meetrine kastikene, mis on täis kuup, vot see sama kuup olekski kogu maailma kuld. Ehkki ajaloos on palju ähvardajaid ja praalijaid olnud ja teatanud, et varsti hakatakse kulda tootma, siis aegade jooksul pole seda siiski suudetud. Keemilise tootmise süsteemi ega valemit pole siiani välja mõeldud,» lisas Atonen.

Kulda leidub täna ainult looduses. Asjaolu teeb keeruliseks see, et uued kulla leiukohad on sellised, et selle kättesaamiseks tuleb samuti väga palju raha kulutada. «Need leiukohad, mis olid maale lähemal, rikkamad ja kust sai maavara kergemini kätte, on tänaseks kõik ajalooks saanud. Praegusel hetkel kaevandatakse kulda päris sügavalt ja see on väga kallis lõbu. Kokkuvõtlikult, just see asjaolu kulla eriliseks teebki. Tegemist on väga piiratud ressurssiga,» lisas Atonen.

Riikide keskpangad hoiavad oma rahasüsteemi kindlustamiseks või tagamiseks mingil määral kullavarusid. Atonen täpsustas, milline on Eesti riigi kullavaru. «Eesti kroon loodi 1992. aastal. Tol ajal ei peetud kullast rahvusvaheliselt kuigi palju. Krooni tagamiseks pidime oma raha ka muudesse valuutadesse panema, selle tagajärjel on Eestil ajalooliselt väga väike kulla positsioon. AS Tavid on kullamüügi ettevõte ja tegutseb täna üheksas riigis, firma positsioon füüsilises kullas umbes 660 kg. Eesti riigi keskpangal on minule teadaolevalt paarsada kilogrammi kulda,» lisas Atonen, kes on täna AS Tavidi nõukogu liige.

Atonen selgitas, mil moel saab kulda investeerida. «Inimesed tihti ei kujuta ette, kuidas kulda ostetakse. Kui te olete televisioonis juhuslikult näinud telliskivist natuke väiksemaid kullast nii-öelda suuri tükke, siis see on tegelikult 12 kg kullakang. Selle ühe kangi hind on suurusjärgus 600 000 eurot, ilmselt saavad seda osta väga vähesed. Kulda kaubeldakse rohkem müntides või plaatides, tegemist on oluliselt väiksemate toodetega, mis on ka investeerimiseks sobilikumad. Suurt kullatükki pole mõtet osta, sest seda peab ju pärast müüma ja kõike toiminguid saab vaid selle ühe tükiga teha. Inimesed ostavad tavaliselt untsise mündi, mis on 31 grammi. Või siis ostetakse plaate, mille mass on 50 või 100 grammi. Näiteks 100 grammi kulda maksab ligikaudu 5500 eurot ja 50 grammi kulla väärtus on täna ligi 2780 eurot. Need on juba inimestele kättesaadavamad. Loomulikult on olemas ka väiksemaid kulla koguseid, mida võimalik osta. Meie kaupleme vaid füüsilise kullaga. Kui te teete ülekande või tulete ise kohale, siis saate reaalselt kulla endaga kaasa. See on kliendi enda otsustada, kus ta seda kulda hiljem hoiab,» lisas ta.

Atonen tegi juttu ka sellest, kuidas tuleb toimida, kui tahad hiljem oma kulda maha müüa. «Ostjaid te ise otsima ei pea, selleks on olemas Euroopas spetsiaalsed firmad. Näiteks Tavidis toimub kulla ost ja müük sarnaselt valuuta vahetusele, protsess võtab mõlemal juhul aega viis kuni kümme minutit. Teie toode kontrollitakse ja raha liigub sinna, kuhu ette ütlete. Kulla järgi on maailmas alati nõudlus olemas. On olemas ettevõtted, kes teie kulla alati ära ostavad ja nad müüvad selle edasi siis järgmistele huvilistele. Kulla nõudlus on jätkuv ja üldiselt on nii, et kuna kaevandamine muutub järjest kallimaks ja keerulisemaks, siis tehased on järjest rohkem huvitatud ka varem juba kasutatud olnud kullast,» rääkis AS Tavid kullasuuna juht Meelis Atonen.

Kuula täispikka jutuajamist SIIT: