Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

VIDEO NASA loodab, et asteroid Bennu pinnaseproovid aitavad lahendada Maa elutekke saladust

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Bennu asteroid
Bennu asteroid Foto: HO/AFP/Scanpix

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA uurimissond uurib sel kuul lähedalt Bennu asteroidi ja võtab proove. Maale tagasi jõuab ta 2023. aastal.

2016. aastal Maalt reisi alustanud OSIRIS-REx sond jõudis Bennu juurde 2018, kuid nüüd laskub ta esmakordselt asteroidi pinna lähedale, et seda uurida ja sealt oma kolmemeetrise robotkäega pinnaseproove võtta, teatab space.com.

NASA kunstniku joonistus asteroid Bennust ja OSIRIS-REx sonist
NASA kunstniku joonistus asteroid Bennust ja OSIRIS-REx sonist Foto: /AP/Scanpix

NASA asteroidiprogrammi teadlased loodavad, et sond suudab saada vähemalt 60 grammi pinnast. Tegemist on siis esimese korraga, mil NASA saab asteroidist proovi.

Asteroidid on meie päikesesüsteemi kehade moodustumise jäägid, tekkides umbes 4,5 miljardit aastat tagasi.

Teadlased arvavad, et noort Maad pommitanud asteroidid ja komeedid tõid kaasa aineid ja vett, mis võimaldasid meie planeedil elu tekkimise. NASA teadlased loodavad Bennult saadava abil seda teooriat tõestada.

NASA OSIRIS-REx sondi foto Bennu pinnast
NASA OSIRIS-REx sondi foto Bennu pinnast Foto: HO/AFP/Scanpix

Bennu uurimisprojekt maksab 800 miljonit dollarit (700 miljonit eurot).

2018. aastal said teadlased OSIRIS-REx sondi abil tammetõrukujulise Bennu kohta teada, et seal on vesiniku ja hapniku molekule, mis on vee ja seega ka elu tekkimise eeldused.

«Oleme leidnud päikesesüsteemi algusaegade veele viitavaid mineraale, mis on täpselt see, mida plaanisime leida ja Maale tagasi tuua,» ütles uurimisrühma kuulunud Arizona ülikooli kosmoseuurija Dante Lauretta siis.

Tema sõnul leiti asteroidilt elujälgi siis, kui OSIRIS-REx lendas asteroid Bennust 19 kilomeetri kaugusel.

1999. aastal avastatud Bennu on meie Päikesesüsteemi üks vanemaid teadaolevaid asteroide ja üks Maa lähedastest Apollo-tüüpi asteroididest.

Bennu valiti uurimisobjektiks, kuna selle orbiit kulgeb nii, et ristub Maa orbiidiga.

NASA arvutused on näidanud, et 2100. aastate lõpus võib Bennu Maad tabada.

Bennu sai nime Vana-Egiptuse mütoloogilise linnu Bennu järgi.

NASA joonistus OSIRIS-REx uurimissondist
NASA joonistus OSIRIS-REx uurimissondist Foto: NASA/REUTERS/Scanpix
Tagasi üles