VIDEO ⟩ Costa Concordia oleks võinud jagada Estonia saatust
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. september 2020, 14:53
/nginx/o/2020/09/30/13381323t1hec90.jpg)
Parvlaev Estonia hukust möödus 28. septembril 26 aastat, kuid teadusega tõestatavad teooriad ja vandenõuteooriad ei taha vaibuda, sest veel on palju vastamata küsimusi.
2012 sattus Vahemerel õnnetusse kruiisilaev Costa Concordia, mis oleks võinud jagada Estonia saatust.
Kuidas nende kahe laeva õnnetus erines?
Laevafirma Estline liinilaev Estonia uppus 28. septembril 1994 Läänemerel Soomele kuuluva Utö saare juures. Rahvusvahelise uurimisraporti kohaselt põhjustas laevahuku tugevas lainetuses eest ära tulnud vöörivisiir, mis tõmbas lahti ka rambi ja veemass pääses autotekile, viies laeva kiiresti kreeni ja uppumiseni.
Rootsi režissöör Henrik Evertsson tegi 2019 hauarahupaigaks kuulutatud 157-meetrise Estonia juurde sukeldumise, saates allveerobotid ja laeva paremast pardast allpool veepiiri leiti auk, mille kõrgus on 4 meetrit ja laius 1,2 meetrit.
/nginx/o/2020/09/30/13381229t1hcc25.jpg)
Ei ole teada, kuidas auk Estonia paremasse külge tekkis, kuid arvatakse, et selle võis tekitada kas allveelaev või siis merepõhjas olev suur kivi, kui Estonia põhja vajus.
Auk on selles pardas, mis ei ole merepõhjas, kuid laeva uppudes võis alus esmalt põrgata parema pardaga vastu põhja ja siis keeras enda vasakule pardale.
Osade mereõnnetusekepertide arvates ei põrganud Estoniaga kokku allveelaev, sest siis oleks pidanud ka allveelaev kannatada saama, seda oleks tulnud remontida ja juhtum oleks avalikuks saanud. Allveelaevaga kokkupõrkel oleks Estonia kerre tõenäoliselt suurem auk jäänud.
Veel on kaalutud, kas auk kerre võis tekkida Estonialt lahti murdunud osa tõttu, mis inertsist edasi liikunud laeva teele jäi.
Arvutisimulatsioonid ja mudelitega basseinikatsed näitasid, et Estonia oleks pidanud end ümber pöörama, kiil üleval ja nii ulpima jääma, kuid seda ei juhtunud. Laev vajus ahter ees kiiresti merepõhja.
Esimene sukeldumine Estonia vraki juurde 1994. aasta lõpul näitas, et laev on savisel pinnasel ja kive näha ei olnud. Seda kinnitas ka 2019. aasta sukeldumine. Seega on mõistatus, mis Estonia keresse allpool veepiiri augu tekitas.
18 aastat huiljem sattus Vahemerel õnnetusse kruiisilaev Costa Concordia, mis oleks võinud jagada Estonia saatust.
13. jaanuaril 2012 sõitis kruiislaev Costa Concordia Itaalia Giglio saare lähedal karile. Õnnetuse uurijate sõnul kaldusid tüürimehed laevateelt kõrvale, sõites rannale võimalikult lähedal, et reisijad saaksid Giglio saart näha.
Tavapäraselt sõitsid laevad saarest mööda 8 kilomeetri kauguselt, kuid laevafirma Costa Cruises juhid andsid kapten Francesco Schettinole käsu võimalikult saare lähedalt sõita. Samas merekaardid näitasid, et seal võib olla ohtlik.
Kui Estonia vraki küljelt leiti neljameetrine lõhe, siis Costa Concordia lõhe oli 53 meetrine. Suur veemass tungis selle kaudu laeva, mille tõttu tekkis kiiresti tüürpoordikreen. Laev liikus tugeva tuule tõttu edasi ja sattus veel ühe kari peale. Lõpuks oli laev tüürpoodi poole küljeli, jäädes kaljunukile kõikuma. Oli oht, et Costa Concordia vajub sealt alla 70 meetri sügavusele merepõhja ja upub.
Nii nagu Estonia puhul läks ka Costa Concordia kiiresti kreeni, mille tõttu päästepaate ei saanud alla lasta ega kasutada.
Tüürpoordi päästepaadid jäid laevakere alla, pakpoordi päästepaadid olid laevakerel asendis, mis ei võimaldanud neid samuti kasutada.
Kui Estonia hukkus keset Läänemerd, siis Costa Concordia õnnetus leidis aset asustatud ranniku lähedal. Estonial anti küll häire, kuid laev läks väga kiiresti kreeni, mille tõttu paljud meeskonnaliikmed ei jõudnud oma häirekohtadele reisijaid abistama. Igaüks võitles ise oma elu eest. Ellu jäi 137 inimest, üks päästetu suri haiglas ning hukkus 852 inimest.
Costa Concordial alustati reisijate evakuatsiooniga alles üks tund pärast õnnetust. Hukkus 32 inimest, kellest enamik kaotas elu siis, kui laevakere küljeli vette vajus. Kahe inimese surnukeha ei leitud.
Sukeldujad tõid Costa Concordiast pinnale mitu ellujäänut.
Estonia katastroofi ja sellele järgnenud päästetöid segas väga tugev tuul, Costa Concordia õnnetuse ajal ja pärast seda oli ilm tuulevaikne.
Kui Estonia on seni 80 meetri sügavusel Läänemeres peaagu ühes tükis, siis Costa Concordiat enam ei ole.
Laev hakkas ühe külje peal olles oma raskuse all lagunema. Lõpuks tõsteti Costa Concordia püsti ja viidi Genova sadmasse lammutamisele.
/nginx/o/2020/09/30/13381317t1h7a96.jpg)