:format(webp)/nginx/o/2020/09/29/13379707t1h441d.png)
Telenägu Kertu Jukkum (35) kirjutab oma blogis gastroskoopiast ehk maouuringust. «Mind on nii palju uuritud, et arvati seegi ammu tehtud olevat. Nüüd selgus aga, et tegemata puha. Meelest see jäle protseduur aga juba minna ei saaks,» kirjutab Jukkum.
«Haiglasse lonkides tundsin, et lähen vastu kui suurimale karistusele, mis inimkond on loonud. Põgeneda ei olnud enam kuhugi.
«Eemaldage palun valehambad,» ütleb meeldiv meesarst sissejuhatuseks.
«Neid mul õnneks veel pole,»venitan oma vastust ja naeratan viimast korda. Medõde ulatab samal ajal papist anuma. See on oksendamiseks. Või ilastamiseks. Kes kuidas soovib.
Heidan nüüd pikali, vasakule küljele ja küsin viimase õlekõrrena: «Kas üldnarkoos ei ole võimalik?».
«Ei, täna ei saa. Järjekorrad on pikad. Teeme kohaliku kurgutuimestuse,» lubab tohter ja pihustab tuimestit mulle otse kurku. See hakkab mõjuma koheselt.
«Sinu ülesanne on hingata, olla rahulik ja liikumatu. Rohkem ülesandeid sul pole,» õpetab arst plasthuulikut hammaste vahele surudes. Hoiatan teda, et okserefleks tekib mul kergesti.
Ta võtab jäleda jämeda vooliku ja asub seda mulle kurku, sealt edasi söögitorru toppima. Vahepeal palub, et neelataksin, et toru pääseks sügavamale sisikonda. Need sekundid on nii vastikud, et püüan mõelda, et see piinlev ohver seal pole mina. Võib-olla hakkan hulluks minema...»
Loe täispikka blogipostitust Kertu Jukkumi blogist!
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)