/nginx/o/2020/09/28/13376521t1hc7cd.jpg)
Eesti suurimad muusika esindusorganisatsioonid tegid ettepaneku alandada kontserdipiletite käibemaksumäära. Raadio Elmar päevaprogrammis rääkis sel teemal Live Music Estonia juht Henri Roosipõld.
Madalam käibemaksumäär aitaks tagada muusikaettevõtete elujõulisuse ja konkurentsivõime
/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)
28. september 2020, 20:19
Eelmisel nädalal saatsid Eesti suurimad muusika esindusorganisatsioonid valitsusele ja Riigikogu liikmetele kirja palvega toetada augustikuus meedias kultuuriministri väljendatud ettepanekut alandada kontserdipiletite käibemaksumäära 20 protsendilt 9 protsendile. Muusika esindusorganisatsioonid leiavad, et käibemaksu alandamine aitaks päästa muusikavaldkonda lähitulevikus ja pikemas perspektiivis panustaks nii Eesti majanduse taaskäivitamisse, aga ka meie muusikaelu rahvusvahelisse ja regionaalsesse arengusse. «Meie eesmärk on see, et muusikavaldkonna käibemaksumäär oleks sama, mis täna majutusteenustel, ehk siis 9 protsendi peal. Riigi seisukohalt pole hea teha liiga palju erinevaid käibemaksumäärasid, meie valdkonna esindajad on valdavas enamuses öelnud, et 9 protsenti oleks mõistlik tase ja see tõstab meie konkurentsivõimet ikka märgatavalt,» märkis Live Music Estonia juht Henri Roosipõld.
«Käibemaksumäära alandamine aitaks kogu muusikavaldkonnal pärast kriisi paremini taastuda. Praegune aeg tundub muudatusteks väga hea, sest piletite müük on väga labiilses olukorras. Sügisperioodil on piletite müük väga tugevalt langenud, kuigi korraldajad on teinud kõik endast oleneva. See ettepanek on seotud vaatega tulevikku. Usume, et hetkel on palju pakilisi teemasid laual, kuid riigieelarve arutelu taustal oleks see samm hea ära teha,» märkis Roosipõld.
Pöördumises tuuakse välja, et kontserdipiletite käibemaksumäära alandamine võib mõjuda positiivselt ka riigieelarvele, sest motiveerib Eestis korraldama rohkem rahvusvaheliselt tuntud esinejate kontserte, mida on möödunud kümnendil aina enam hakatud korraldama soodsama maksukeskkonnaga naaberriikides – nimelt on Lätis kontserdipiletite käibemaksumäär 0% ning Soomes 10%, samal ajal kui Eestis jääb see 20% peale. «Kui vaadata rahvusvaheliste tuuride graafikuid, siis järjest enam näeme, et need on liikunud pigem lõunanaabrite poole. Võtame näiteks Ed Sheerani kontserdi, see oleks võinud väga vabalt toimuda Eestis. Käibemaks on esimene asi, mida korraldajate poolt vaadatakse, antud juhul on suurürituste korraldamine Lätis palju soodsam,» märkis Roosipõld.
Roosipõld usub, et lisaks muusikaettevõtlusele aitaks käibemaksumäära vähendamine kaasa ka turismisektori taaskäivitamisele. «Kontsertide külastajad kulutavad üldjuhul piletiostust mitu korda rohkem muudele kontserdikülastusega seotud teenustele – olgu selleks siis majutus, turism, toitlustus vms. Näiteks Saku Suurhall sõltub täna väga palju rahvusvahelistest korraldajatest. Nende aktiivsem aeg tõi Eestisse ligikaudu 100000 külastajat. Kui nüüd arvestada nende külastajate potentsiaalset kõrvaltarbimist, siis see muudatus võiks eelarvele mõjuda täitsa positiivselt,» lisas Live Music Estonia juht.
Ettepaneku algatajad leiavad, et kultuurisündmus on tarbija jaoks hea põhjus reisimiseks ning motiveerib kasutama turismi- ja muid teenuseid ehk kultuuril on otsene roll majanduse käivitamisel. Nagu Eesti Konjunktuuriinstituudi loomemajanduse muusikasündmuste mõjuanalüüsidest nähtub, siis kulutavad külastajad üldjuhul kontsertide piletiostust kordades rohkem toitlustus-, transpordi- ja majutusteenuste peale ning külastusega seotud muu tarbimise pealt jõuab riigieelarvesse ligikaudu 4–5 korda rohkem käibemaksu kui muusikasündmuse pääsmetelt.
«Kui me ei too aegsasti seda probleemi esile, siis hiljem peale kriisi öeldakse, et meie muusikasektoris ei juhtunud kriisi ajal justkui midagi. Käibemaksumäära alandamine on taastumismeetmena meile ülioluline. Mulle tundub, et kultuuriministeerium on hetkel sammu suhtes üsna toetav, loodan, et ka teised liituvad. Meie hinnangul tasub riiki ka kultuuri pärast pidada,» lisas Live Music Estonia juht raadio Elmar päevaprogrammile.
Muusikavaldkonna korraldajate ettepanekut toetas ka Eesti Etendusasutuste Liit. Avaldusele kirjutasid alla:
- Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Kalev Rattus
- Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur
- Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevjuht Rauno Haabmets
- Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees Märt-Matis Lill
- Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema
- Eesti Jazzliidu juhatuse esimees Kirke Karja
- Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva
- Eesti Muusikafestivalide juhatuse esimees Villu Veski
- Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja
- Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt
/nginx/o/2020/09/28/13376679t1hf979.jpg)