Tuuli Roosma India reisisaatest: meil on kokku 134 tundi materjali, eetrisse jõuab sellest alla 10 tunni

Tuuli Roosma Foto: Mihkel Maripuu

Kanal 2 eetris alustas kaua oodatud reisisaade «Meie aasta Indias». Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» rääkis sel teemal produtsent Tuuli Roosma.

Kuulus teleperekond Tuuli, Arbo, Andres ja Kristjan on oma reisikogemusi salvestanud juba aastaid, olles kaasahaaravaid saateid tootnud nii Siberist, Hiinast, Austraaliast, Iraanist ja Aafrikast. Septembris alustas uus põnev hooaeg, mil perekond tutvustab oma India reisi seikluseid. «Käisime kogu perega Indias juba eelmisel aastal ning olime seal tegelikult päris pikalt. Tagasi saime õnneks enne koroonakriisi! Õnneks jõudsime riigile kogu soovitud tiiru ära teha,» rääkis Roosma.

«Öeldakse, et India on tohutu kontrastide maa, see kindlasti ongi tõsi. Seal on nii palju erinevaid paiku, inimesi, majanduslikku seisu ja traditsioone. Teist sellist riiki on raske leida. Huvitav on ka see, et tegemist on demokraatliku ja sekulaarse riigiga, kuid kõik usundid saavad seal omavahel üsna hästi toimida. Mujal maailmas ollakse nendel teemadel pigem sõjajalal,» sõnas Roosma.

Roosma lisas, et nad reisisid saate võtete ajal mööda Indiat ringi, sest soovisid kogeda eriilmelisi olukordi. «Tahtsime näha erinevaid rahvaste kilde, seega sõitsime ringi põhjas, lõunas, idas ja läänes. Käisime isegi Tiibeti territooriumil. Kastisüsteem on tänapäeval Indias keelatud, kuid traditsioonid on ikkagi rasked kaduma, inimesed peavad oma staatust näitavaid perekonnanimesid endiselt võrdlemisi oluliseks. Väga paljud tööandjad arvestavad inimeste taustaga ka nüüd, kui sa oled ikkagi pärit madalamast kastist, siis nad ei taha anda sulle paremat tööpositsiooni. Need, kes võitlevad kastisüsteemi vastu, ei ütle tööle kandideerides oma perekonnanime,» märkis ta.

Kuigi perekond võttis reisi jooksul vastu erinevaid põnevaid väljakutseid, otsustasid nad mõnest konkreetsest tegevusest juba eos keelduda. «Me ei sõitnud rongiga kõige madalamas klassis! Sellisesse klassi on pileteid välja müüdud viis korda enam, kui sinna tegelikult kohti on, reisijad ripuvad sõidu ajal rongi ustest ja akendest väljas. Saime aru, et me ei jääks seal ellu...õigemini, me ei saaks isegi rongi peale. Kui rongiga sõitmist ette tuli, siis liikusime vaid esimeses klassis. Tuli ette isegi olukord, mil meid visati rongist välja! Ise arvasime, et olime ostnud rongipiletid, kuid selgus, et olime hankinud vaid piletite sooviavalduse,» naeris Roosma.

«Erinevad dokumentaalsaated kajastavad India šokeerivat räpasust. Me siiski ei saa unustada, et India on arenenud ja võimas riik, nad on majanduslike näitajate poolest maailmas viiendal kohal. Tuleb arvestada ka sellega, et elu maal või elu linnas on teineteisest täiesti erinevad. Viimaste aastate jooksul ka palju muutunud, nende peaminister Narendra Modi on võtnud endale südameasjaks India puhastamise. Mina ei ütleks, et India on ülemäära räpane,» sõnas Roosma.

Roosma lisas, mida lapsed India reisist arvasid. «Poisid kogevad reisilt hoopis omalaadseid asju. Kui meie näitame neile üht või teist vaatamisväärust, siis nemad uudistavad näiteks ämblikku, kes tegi imeliku võrgu. Lapsed jälgivad reisidel rohkem loodust, inimesi ja kohalikku eluolu. India oli selles mõttes tore, et seal oli huvitavat kohalikku elu väga palju! Isegi hiired ja rotid olid armsad,» muigas ta.

Roosma avaldas, et India reisist valmis 134 tundi filmimaterjali, kuid eetrisse jõuab sellest vaid väga väike osa. «Me saame eetrisse anda alla kümne tunni. Kogu materjal on muidugi läbi vaadatud ja katalogiseeritud. See on üsna tavapärane, et saatesse jõuab pisike osa sellest, mida tegelikult reisil näeme, kogeme ja filmime,» tunnistas ta.

«Meie aasta Indias» Foto: Kanal 2 / Herkki Merila