VIDEO ⟩ Pikne tappis Lõuna-Aafrikas kaks kaelkirjakut, kas pikk kael sai neile saatuslikuks?

Kaelkirjakud ja pikne. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Lõuna-Aafrikas tappis pikne kaks kaelkirjakut, kellest ühel, viieaastasel emasel olid kolju- ja sarvemurrud, mis näitasid, et pikne tabas teda pähe. Teise kaelkirjaku surma puhul mängis rolli äikesetormi tõttu maapinnas olnud elekter.

Surnud kaelkirjakud leiti 2. märtsil Kimberleyst 180 kilomeetri kaugusel asuvast Rockwoodi eralooduskaitsealalt pärast äikesetormi, teatab livescience.com.

Bloemfonteini Vaba riigi ülikooli zooloogiaosakonna üliõpilane Ciska Scheijen kirjeldab fataalset juhtumit 8. septembril ilmunud ajakirjas African Journal of Ecology. Tema arvates võis pikk kael kaelkirjakutele saatuslikuks saada, loomad olid nagu elusad piksevardad.

Lightning killed 2 giraffes in South Africa: Were they doomed by their height? https://t.co/D5JfGNnm5G pic.twitter.com/3hvdwp7qMj

— Live Science (@LiveScience) September 22, 2020

Üheski varasemas uuringus ei ole täheldatud, et kaelkirjakuid ohustaks nende pika kaela tõttu pikselöögid rohkem kui teisi loomi.

Scheijeni teadustöö kohaselt võib pikselöök tappa looma neljal viisil. See võib tabada looma otse või siis tabab esmalt mingit objekti ja liigub siis looma kehasse.

Veel võib pikse elekter liikuda läbi looma keha, kui loom on pikselöögi saanud objektiga otseses kontaktis, kuid loom võib saada elektrilöögi samuti maapinnast.

Lõuna-Aafrikas hukkunud kaelkirjakud elasid savannis, kus on rohumaa ja põõsad, kuid ei ole puid ja metsa.

Isased kaelkirjakud võivad olla 5,5 meetrit ja emased 4,3 meetrit pikad, olles oma piirkonnas kõige kõrgemad loomad.

Märtsis hukkunud teine kaelkirjak oli nelja-aastane emane, kes oli seitsme meetri kaugusel elu kaotanud kaaslasest, kelle kolju oli katki. Nooremal kaelkirjakul ei leitud väliseid vigastusi, mis lubas oletada, et ta sai pikselöögi maapinnast, mitte see ei tabanud ta pead või keha.

«Mõlema kaelkirjaku surnukeha juures oli tunda tugevat ammoniaagilaadset lõhna, mis viitab pikselöögile,» selgitas Scheijen.

2014. aastal avaldatud uuringus mainiti samuti, et surnud kaelkirjakuid ümbritses ammoniaagilõhn.

Ajakirjas International Journal of Biometeorology 2012 avaldatud uuringu andmetel saavad igal aastal tuhanded loomad piksevigastusi ning mõned loomad on haavatavamad kui teised.

Uuringu järgi on pikse tõttu rohkem ohus need loomad, kelle esimeste ja tagumiste jalgade vahel on suur vahe.

Nende jalad võivad uuringu kohaselt toimida vooluahela punktidena pärast seda, kui välk tabab maad või lähedal asuvat eset.

Maas leviv välguelekter on kõige tavalisem loomade grupisurma põhjustaja äikesetormide ajal. 2016. aastal tappis maasse löönud välk 323 põhjapõtra, kaasa arvatud seitse vasikat kui põhjapõdrad olid tormi ajal tihedalt koos.

Lõuna-Aafrika kaelkirjakute puhul jõudis uurija Scheijen järeldusele, et otsene pikselöök tappis vanema emase, samas kui teine emane, kes oli umbes 7 meetri kaugusel, suri tõenäoliselt kas esemelt või maast saadud elektrilöögi tõttu.

«Arvestades, et piksenooled kipuvad tabama kõrgeid esemeid, eriti avatud aladel, võib kaelkirjakute pikkus muuta nad surmaga lõppeva elektrilöögi suhtes eriti haavatavaks,» ütles Scheijen.