Kuulsal komeedil leiti sama optiline nähtus, mis on Maal

Euroopa Kosmoseagentuuri ESA foto komeet 67P/Tšurjumov-Gerassimenkost Foto: /AP/Scanpix

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA astronoomid märkasid, et tuntud komeet 67P/Tšurjumov-Gerassimenko särab kummaliselt.

Uurimisel ilmnes, et tegemist on ultraviolettvalgusest tingitud virmalistega, mida inimsilm ei näe, kuid ülitäpsete mõõtmisaparaatide abil saab neid kindlaks teha, teatab space.com.

See on esimene kord, mil meie planeedist väljapool leiti virmalised.

Maal tekivad virmalised, mis on atmosfääri kõrgemate kihtide optiline nähtus, kui Päikeselt lähtuvad laetud osakesed, mida nimetatakse päikesetuuleks, põrkavad kokku Maa atmosfääri osakestega.

Fotograaf Paul Zizka jäädvustamas Gröönimaal virmalisi Foto: Paul Zizka /SWNS.COM/Scanpix

Astronoomide sõnul on virmalisi ka Jupiteril ja osadel ta kuudel, samuti Saturnil, Uraanil, Neptuunil ja Marsil.

Teadlased jõudsid komeedi virmaliste jälile Rosetta sondi ja maandur Philae mõõteaparaatide abil, mis näitasid võimsat ultraviolettkiirgust.

Rosetta jõudis komeedi juurde 2014. aasta augustis ja jäi selle orbiidile, 2014. aasta novembris maandus Philae 67P/Tšurjumov-Gerassimenko pinnale.

ESA kunstniku joonistus komeet 67P/Tšurjumov-Gerassimenkost, sond Rosettast ja maandur Philaest Foto: /AP/Scanpix

Teadlased arvasid alguses saadud infot analüüsides, et tegemist on protsessiga, milles valguse footonid reageerivad komeedi tuuma ümbritseva gaasiga, kuid korduv analüüs näitasid, et tegemist on siiski millegi muuga.

Uute andmete kohaselt tekivad komeedi virmalised kui päikesetuule elektronid mõjutavad komeedi gaasikeha, lõhkudes mitmete ainete molekule.

67P/Tšurjumov-Gerassimenko on komeet, mille tiirlemisperiood on 6,45 aastat ja pöörlemisperiood 12,4 tundi.

Euroopa Kosmoseagentuuri ESA foto komeet 67P/Tšurjumov-Gerassimenkost Foto: /AP/Scanpix

Nagu kõik komeedid, sai ka tema nime avastajate järgi. Nõukogude Liidu astronoomid Klõm Tšurjumov ja Svetlana Gerassimenko märkasid komeeti esmakordselt 22. oktoobril 1969. aastal fotoplaatidel.

Komeedi P67 tähistab, et tegemist on 67. perioodiliselt tagasi pöörduva komeediga.

Rosetta oli Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ehitatud kosmosesond komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko uurimiseks.

Rosetta missioon otsustati lõpetada 2016. aastal, kui andmed viitasid sellele, et komeet suundub Jupiteri orbiidi poole ja sondi päikesepatareid ei suuda seetõttu piisavalt elektrit toota. Missioon lõppes 30. septembril 2016, kui ESA insenerid kukutasid sondi komeedi pinnale. Sond jätkas info kogumist kokkupõrkeni ja Rosetta kogutud info analüüs kestab seni.