:format(webp)/nginx/o/2020/09/21/13361060t1hc707.jpg)
USAs Harvardi ülikoolis anti 17. septembril välja tänavused nalja-Nobelid ehk Ig-Nobeli auhinnad, mida on jagatud 1991. aastast. Koroonapandeemia tõttu toimus auhinnatseremoonia veebi vahendusel.
Nalja-Nobelid on jagatud: kes andis alligaatorile heeliumi, kes üritas eskimoroojast nuga teha
AKUSTIKA – alligaatori hääle võimsus
Akustikaauhinna said Austraalia ja Jaapani teadlased, kes tahtsid oma katsega teada, kas alligaatorite hääle tugevus on seotud nende keha suurusega. Auhinna andjatele jäi silma meeskonna katsemeetod, mitte nende hüpotees, kirjutavad arstechnica.com ja cnn.com.
/nginx/o/2020/09/21/13361064t1hb40a.jpg)
Teadlased Stephan Reber, Takeshi Nishimura, Judith Janisch, Mark Robertson ja Tecumseh Fitch panid USA Florida St. Augustine’i zoopargi alligaatorifarmi emase alligaatori kasti, millest ühes oli tavaline õhk, teises oli aga õhk rikastatud heeliumiga ja nad sundisid teda neis tingimustes häälitsema.
Teada on, et alligaatorid ja krokodillid võivad teha väga valju häält, eriti kui on paaritumishooaeg.
Autorid selgitasid, et katsed näitasid alligaatori hääleelundist tulnud hääl oli võimas, vastates tema kehasuurusele. Ka imetajatel ja lindudel on hääle tugevus korrelatsioonis keha suurusega.
PSÜHHOLOOGIA – nartsissistide kulmud
:format(webp)/nginx/o/2020/09/21/13361065t1h2101.jpg)
Psühholoogid Miranda Giacomin ja Nicholas Rule töötasid välja meetodi, kuidas saab nartsissisti kulmude järgi tuvastada.
Psühholoogias on nartsissism isiksuseomadus, mida iseloomustavad isekus, egoism, edevus ja auahnus.
Kuigi sellised isikud on esmapilgul sageli võluvad, suudavad mõned inimesed nartsissisti hetkega kindlaks teha. See on väärtuslik sotsiaalne oskus, mis võimaldab neil vältida väga iseka inimese võrku sattumist.
Giacomin ja Rule soovisid täpsustada selle oskuse taga olevat mehhanismi. Varasemad uuringud näitasid, et inimese nägu on üks esimesi asju, mida me uue inimesega kohtudes märkame.
Nad värbasid 39 üliõpilast, kes poseerisid neutraalsete fotode jaoks ja lasid neil seejärel täita nartsissistliku isiksuse määramise küsimustiku.
Seejärel kasutasid Giacomin ja Rule neid fotosid mitmes uuringus, kus osalejatel paluti hinnata iga nägu selle järgi, kui nartsissistlikuks nad neid pidasid. Kulmud on näo üks väljendusrikkaimaid osi ja teadlased leidsid, et inimesed tegid nartsissistid nende kulmude järgi kindlaks.
Psühholoogide sõnul on nartsissistidel selgelt väljajoonistunud ja sageli ka väga hoolitsetud kulmud.
RAHU – diplomaatide uksekellad
India ja Pakistani valitsus lasid oma diplomaatidel keset ööd üksteise uksekella helistada ja siis põgenesid enne, kui keegi jõudis uksele tulla.
/nginx/o/2020/09/21/13361068t1h4906.jpg)
India ja Pakistani suhted on olnud pikka aega pingelised, kuid 2018. aastal muutusid asjad eriti kohutavaks – Kashmiris rikuti kahe esimese kuuga enam kui 434 korral relvarahu. Suhete veelgi halvenedes näis, et mõlema riigi välisministeerium tegeleb ka vaenlasriigi kõrgete diplomaatide sihipärase ahistamisega.
See hõlmas elektri- ja veevarustuse katkestamist, diplomaatide sõidukite jälitamist, rõvedaid telefonikõnesid, agressiivseid kokkupõrkeid ja tõepoolest ka diplomaatide uksekellade helistamist varahommikuti ja seejärel põgenemist.
Mis on hullem: kas see, et valitsuse esindajad käitusid nagu koolilapsed või see, et üks pensionile jäänud India diplomaat sõnas, et selline ahistamine pole uus ja ebatavaline ega piirdu ainult India ja Pakistani suhetega.
FÜÜSIKA – vihmaussi vibreerimine
Teadlased Ivan Maksimov ja Andrei Pototski tegid katse, mis juhtub vihmaussiga, kui ta panna kõrgel sagedusel vibreerima.
:format(webp)/nginx/o/2020/09/21/13361071t1h5fd6.jpg)
Teadlased lähtusid katses Faraday lainetest, mis on liikumisel tekkiv keeruline muster.
Maksimov ja Pototski valisid katsesse vihmaussid, kuna nad on pehmed ja painduvad. Vihmaussid ei maksa midagi ja nende kasutamisel ei teki eetikaprobleemi.
Vihmaussid uimastati etanooliga ja asetati õhukesele teflonplaadile, mis pandi vibreerima. Teadlased kasutasid vihmaussi vibreerimise kindlaks tegemiseks laservibromeetriat. Ilmnes, et tekkis keerulise mustriga lainetus ehk Faraday lained.
Katsetajad selgitasid, et vihmaussid on põhimõtteliselt elastsed silindrid, mis on täidetud vedelikuga. Nad vältisid väga suurt vibratsiooni, sest siis oleks vihmauss võinud plahvatada ja kehavedelik oleks välja voolanud.
Autorite arvates saaks nende tulemusi kasutada uute meetodite väljatöötamiseks biofüüsikaliste protsesside uute katsemeetodite uurimiseks ja kontrollimiseks, nagu näiteks närviimpulsside levimine elusorganismis.
MAJANDUS – sissetulekute ja suudluste seos
Teadlastegrupp koosseisus Christopher Watkins, Juan David Leongómez, Jeanne Bovet, Agnieszka Żelaźniewicz, Max Korbmacher, Marco Antônio Corrêa Varella, Ana Maria Fernandez, Danielle Wagstaff ja Samuela Bolgan uurisid eri riikide sissetuleku ebavõrdsuse ja suudlemise sageduse seost.
:format(webp)/nginx/o/2020/09/21/13361077t1h1b18.jpg)
Majandusteadlased uurisid suudlemise kultuurilisi erinevusi ja ka seda, kas see aitab säilitada pikaajalist suhet. Nad korraldasid internetiuuringu, milles osales 13 riigist ja 6 mandrilt 3109 inimest.
Ilmnes, et inimesed, eelkõige noored pidasid juba kinnistunud romantilises suhtes suudlemist tähtsaks. Teadlaste hüpotees oli, et sissetulekute ebavõrdsus on positiivselt seotud suudlemise sagedusega.
«Isikud suudlesid oma partnerit rohkem neis riikides, kus võitlus ressursside eest oli intensiivsem, suudlemine mängis karmis keskkonnas pikaajalise suhte säilitamisel tähtsat rolli,» võtsid teadlased uuringu kokku.
JUHTIMINE – palgamõrvarite kaval plaan
Uurimise aluseks oli tõestisündinud juhtum Hiinast ja palgamõrvarid.
:format(webp)/nginx/o/2020/09/21/13361086t1h09f1.jpg)
Xi Guang-An, Mo Tian-Xiang, Yang Kang-Sheng, Yang Guang-Sheng ja Ling Xian-Si olid Hiina Guangxi palgamõrvarid, kellel oli oma viis tööga tegeleda. Kui tapmise tellija oli Xi Guang-Ani palganud, andis palgamõrvarite juht töö edasi oma järgmisele alluvale, kes omakorda andis edasi järgmisele, kuni jõuti viimase, viienda mehe Ling Xian-Sini. Nad kõik ootasid tasust osa, kuid mõrva tegelikult toime ei pandud.
See lugu juhtus Hiinas tegelikult, saades alguse kinnisvaravaidlusest. Mõrvaohvriks oleks pidanud olema mees nimega Wei, kes oli andnud kaks kinnisvarafirmat kohtusse. Üks nende kinnisvarafirmade investor Tan Youhui palkas palgamõrvar Xi Guang-Ani, et ta leiaks kellegi, kes tapaks Wei traditsioonilisel Vana-Hiina viisil ehk mõõgaga.
Xi Guang-An andis töö edasi Mo Tian-Xiangile, lubades selle eest 2 miljonit jüaani.
Kui töö pakkumine oli jõudnud Ling Xian-Sini, oli summa vaid 100 000 jüaani ja palgamõrvar ei olnud enam nõus sellise summa eest tööd tegema, kuna see oli liiga väike. Ta kontakteerus ohvriks olema pidanud Weiga. Nad läksid kohvikusse, kus palgamõrvar palus meest poseerida selfi jaoks ja siis kümneks päevaks kaduda.
Palgamõrvarid tahtsid 100 000 jüaani tasku pista ilma, et keegi ei saaks mõrvast loobumisest teada, kuid juhtum tuli päevavalgele.
Kõik mõrvaplaanis osalenud said möödunud aastal vanglakaristuse, mis ulatus kahest aastast seitsmest kuust kuni kolme aasta ja kuue kuuni.
ENTOMOLOOGIA – entomoloogidel on arahnofoobia
Bioloog Richard Vetter uuris, kui palju on neid entomolooge ehk putukauurijaid, kes kardavad ämblikke, kes ei ole putukad.
:format(webp)/nginx/o/2020/09/21/13361100t1h7b88.jpg)
See uuring võib olla naljakas, kuid Vetter teab, et entomoloogid kardavad ämblikke. Ta 2013. aasta uuringus osales 41 entomoloogi, kellest kaks olid putukakollektsioonide juhid. Ilmnes, et neil kõigil oli ämblikele teistsugune reaktsioon kui putukatele.
Ta tegi teise uuringu, milles eraldas ämblikud ja artropoodid. Tulemus oli sama. Putukateadlaste seas on arahnofoobia väga levinud.
Vetteri arvates saab ämblikekartus alguse lapsepõlves mõnest negatiivsest kokkupuutest ämblikega.
Üks entomoloog tunnistas uuringus, et 4.–8. eluaastani ärkas ta sageli öösel unenäo peale, milles teda ajas kodus taga täiskasvanud inimese suurune ämblik ja ta ärkas üles hetk enne seda, kui ämblik oleks ta ära söönud.
MEDITSIIN – misofoonia, mis on helide vihkamine
Hollandi teadlased Nienke Vulink, Damiaan Denys ja Arnoud van Loon uurisid misofooniat, mis on helide vihkamine. Selle seisundi all kannatavatel inimestel vallandavad teatud helid negatiivseid emotsioone, mõtteid või füüsilisi reaktsioone.
:format(webp)/nginx/o/2020/09/21/13361102t1hc17a.jpg)
Misofoonia jälile jõuti Hollandi Amsterdami vaimse tervise keskuses, kus uuriti kolme inimest, kellel oli obsessiiv-kompulsiivne häire ja kellel tekkisid vihahood, kui kuulsid kedagi oma huuli limpsimas või hingamas. Jah, isegi teise inimese hingamine häiris neid.
Nende seisund ei mahtunud mitte ühegi teadaoleva seisundi alla. Selle tõttu kuulutati see uues seisundiks, mis sai nimeks misofoonia. Teade uuringust jõudis Hollandi sotsiaalmeediasse ning umbes 50 inimest kontakteerusid uurimiskeskusega teatades, et neil on samasugune seisund ehk nad vihkavad teatud helisid, mis neile negatiivselt mõjuvad.
Edasisel uurimisel, kuhu kaasati 42 inimest, ilmnes, et kõik inimeste vihatavad helid on teiste inimeste tekitatud. Loomade ja vaimse tervise probleemidega patsientide enda tekitatud helid neid ei häirinud.
81 protsenti uuritutest ütles, et neid häirivad huulte limpsimine ja teised söömisega seotud helid, 64 protsenti häiris vali hingamine või ninahääled, 59 protsenti ei suutnud taluda arvutiklahvidele vajutamise heli või pastapliiatsi klõpsutamist.
Enamik vastanutest läks neile vastumeelsete helide peale endast välja ja muutus närviliseks. Samas nad tundsid häbi, et neil sellised reaktsioonid tekkisid.
Uuringu teinute sõnul on misofoonia uus psühhiaatriline häire.
MEDITSIINIHARIDUS – riigijuhtide koroonapandeemia otsused
Brasiilia Jair Bolosnaro, Ühendkuningriigi Boris Johnson, India Narendra Modi, Mehhiko Andrés Manuel López Obrador, Valgevene Aljaksandr Lukašenka, USA Donald Trump, Türgi Recep Tayyip Erdoğan, Venemaa Vladimir Putin ja Türkmenistani Gurbanguly Berdimuhamedov näitasid koroonapandeemia ajal, et poliitikute otsustel on suurem kaal kui teadlaste ja arstide omal.
:format(webp)/nginx/o/2020/09/21/13361109t1hbdda.jpg)
Üks liba-Nobeli andjatest, Harvardi ülikooli teadlane Marc Abrahams selgitas, miks see sai meditsiinihariduse nalja-Nobeli.
«Inimesi tuleb esmalt naerma ja siis mõtlema panna. Mis on nimetatud riikidel ühist? Kõigi nende riikide juhid eirasid meditsiiniteadlaste nõuandeid, aidates sellega pandeemiale kaasa. Tulemuseks on, et nimetatud riikides on kokku 18 miljonit koroonaviiruse juhtumit ja pool miljonit on surnud viirushaiguse tagajärjel. Kuna on pandeemia teine laine, siis need numbrid suurenevad,» teatas Harvardi ülikooli esindaja.
Abrahams lisas, et need riigid oleksid pandeemia alguses saanud valida ka teise tee ja siis oleks pilt olnud teine.
«See on näide, kuidas üks otsus võib muuta elu paremuse või halvemuse suunas,» tõdes Abraham, kes on ka väljaande Ig-Nobels esindaja.
MATERJALITEADUS – inimväljaheitest nuga
Metin Eren, Michelle Bebber, James Norris, Alyssa Perrone, Ashley Rutkoski, Michael Wilson ja Mary Ann Raghanti näitasid, et külmunud inimväljaheitest valmistatud nuga ei tööta just hästi.
:format(webp)/nginx/o/2020/09/21/13361112t1ha84c.jpg)
Uuring põhines antropoloog Wade Davise kuulsal lool eskimomehest, kellelt pere võttis tööriistad ja noad ära, et ta ei elaks üksinda jääväljal, vaid tuleks külla elama.
Mees otsis lahendust ja leidis, et tema külmunud väljaheide võib teda aidata. Ta tegi väljaheitest noa ja teritas jäist nuga oma süljega. Ta kasutas nuga koera tapmiseks ja tegi koera rinnakuluudest kelgu. Mees pani kelgu teise koera taha ja rändas kogukonnast kaugemale.
Davis tõdes, et inuiti lugu võib olla apokrüüfiline ehk kaheldav.
Sellest hoolimata otsustasid USA Ohio Kenti ülikooli teadlased teha jäätunud inimväljaheite katse, veendumaks, kas sellest materjalist noaga on tõesti võimalik lõigata.
Metin Eren ja ta kolleeg Michalle Bebber olid kaheksa päeva laboris, kus lasid oma väljaheidetel külmuda ning tegid külmunud inimroojast nugasid.
Siis nad katsetasid nugasid seanahal, lihastel ja kõõlustel. Ilmnes, et noad hakkasid inimkäes sulama ilma, et oleks teinud korralikke sisselõikeid ja järele jäi poolsulanud väljaheide.
Uuringu teinud rõhutasid, et nad tegid külmunud kakanoaga katse ruumis, kus oli +10 kraadi. Järgmisel korral katsetatakse madalamate temperatuuride juures.
Tegemist oli 30. korraga, mil USA Harvardi ülikool jagas Ig-Nobeli auhindu.