:format(webp)/nginx/o/2020/09/17/13350341t1hba71.jpg)
Norra massimõrvar ja terrorist Anders Behring Breivik tahab järgmisel aastal tingimisi vabadusse pääseda.
Norrakaid ärritab, et massimõrvar Breivik tahab tingimisi vabadusse pääseda
Breivik kannab praegu 21 aasta pikkust vangistust, mille kohus talle määras 2011. aasta juulis Oslos ja Utøya saarel 77 inimese mõrvamise eest, teatab reuters.com.
Ta sai kõige pikema karistuse, mida Norra seadused võimaldavad mõrva eest anda ja süüdimõistetud isik saab paluda tingimisi vabastamist alles pärast 10 aastat karistuse kandmist. Seaduse järgi saab karistust pikendada juhul, kui vangi peetakse ohtlikuks.
Breivikil saab 10 aastat karistuse kandmist täis juulis 2021.
«Tema palvel esitasin taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks. See on õigus, mis on kõigil vangidel. Ta soovib seda kasutada,» ütles Breiviki advokaat Øystein Storrvik.
Kohus peab otsustama, kas Breivik täidab tingimisi vabastamise tingimused. Norras, nagu ka teistes Põhjamaades on üsna liberaalne õigussüsteem, kuid ühiskonnale ohtlikuks peetavaid kurjategijaid saab vajadusel määramata ajaks kinni panna.
Paremäärmuslasest Breiviki enamik ohvreid olid Utøya saarel Norra Töölispartei noorteorganisatsiooni suvelaagris olnud. Tegemist on Norra rahuaja kõige suurema massitapmisega.
Breiviki palve pääseda tingimisi vabadusse ärritas norrakaid, kelle arvates on mõrvari koht trellide taga.
«Ta ei pääse mitte kunagi enam vabadusse. Mitte kunagi!» kirjutas Twitteris Oslo linnapea Raymond Johansen.
Johansen oli 2011. aasta massimõrva ajal Norra Töölispartei peasekretär.
Utøya saare veresaunast eluga pääsenud Vegard Wennesland kirjutas sotsiaalmeedias, et ta tunneb end turvaliselt, kuna Norra õigussüsteem takistab kindlasti Breiviki vabadusse pääsemist.
:format(webp)/nginx/o/2020/09/17/13350334t1h91f3.jpg)
Breiviki advokaadi Øystein Storrviki sõnul tahab ta klient anda Norra riigi kohtusse, kuna vanglaolud on talle vastuvõetamatud. 2015. aastal üritas ta sama, et pääseda üksikvangistusest, pidades seda jämedaks inimõiguste rikkumiseks.
Ta sai esimeses kohtuastmes võidu, kuid teises kaotas, kuna Norra kõrgem kohus ja Euroopa inimõiguste kohus ei võtnud ta palvet arutlusele.