HUMOORIKAS SKETŠ ⟩ Tarantino tegelaskujudeks kehastunud NOËP kutsub konisid korjama

Nagu eelmiselgi aastal, nii ka seekord on 19. septembril toimuva maailmakoristuspäeva korraldusmeeskond saanud valmis humoorika videokutse. Andres Kõpper alias NOËP kutsub läbi Quentin Tarantino tegelaskujude rahvast üles korjama kokku suitsukonisid. Koos temaga on tänavu Puhta Maailma Saadikuteks ka Ariadne ja Pluuto.

Maailmakoristus toimub sel laupäeval ja egistreerunuid on juba 20 000 ringis! Ariadne, NOËP ja Pluuto annavad kordumatu ühiskontserdi ühes koolis. Võitja loositakse kõikide nende koolide vahel, kust tuleb koristama vähemal 10% õpilastest. Ariadne teeb lisa-üllatuse ka ühele lasteaiale.

Maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks ei ole mitte plastkõrred ega pudelid, vaid suitsukonid ehk tselluloos-atsetaatkiududest sigaretifiltrid, mis ei lagune bioloogiliselt. Tallinnast Läänemerre jõudvast prügist ligi poole moodustavad suitsukonid. Sadevee-kanalisatsiooni visatud suitsukoni jõuab torustiku kaudu merre, sest üle poole Tallinna sadeveesüsteemist ei läbi veepuhastusjaama. Ka mujal Eestis on olukord sarnane.

Maailmas suitsetatakse aastas 6 triljonit sigaretti ja koguni 4,5 triljonit sigaretifiltrit ehk koni jõuab loodusesse. Loomad ja linnud on valimatud sööjad – see tähendab, et nad ei suuda vahet teha toidul ja plastjäätmetel, sealhulgas suitsukonidel. Suitsukonid võivad nad kas lämmatada või mürgitada erinevate toksiinidega, millest nad ei ole võimelised taastuma.

Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett. Üks sigarett sisaldab vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on kantserogeensed. Ühest suitsukonist leostuvad mürgised ained on kaladele surmavad. Suitsukoni võib pärssida taimede kasvu. Üks koni võib saastata taimi nikotiiniga 1 ruutmeetri raadiuses.

Sigaretifilter ei lagune looduses bioloogiliselt, vaid mureneb järjest väiksemateks ja väiksemateks tükkideks – plastist saab mikroplast (läbimõõt väiksem kui viis millimeetrit), millest omakorda nanoplast (läbimõõt väiksem kui 0,1 mikromeetrit). Sigaretifilter on tehtud plastkiududest (tselluloos-atsetaatkiud) ja igas filtris on ligikaudu 12 000 kiudu! Reovesi ja sadevee-kanalisatsioon kannavad mikroplasti laiali, nii satuvad need lisaks merele ka mulda ja magevette.