:format(webp)/nginx/o/2020/09/08/13331773t1h998a.jpg)
Rootsis tehtud uuringu kohaselt võib kogu maailmas populaarse sünnipäevalaulu «Happy Birthday» laulmine levitada koroonaviirust, kuna tähe B ja P rõhuga hääldamisel pritsib suuri süljeosakesi, mis võivad sisaldada viiruseosakesi ja olla nakkavad.
Populaarse laulu «Happy Birthday» laulmine võib levitada koroonaviirust
Lundi ülikooli teadlased kasutasid kiirkaameraid, et mõõta, kui palju lendab lauldes suust süljepiisku, teatab dailymail.co.uk.
Uurimisel ilmnes, et kui laulus on tähed B ja P, siis nende hääldamisel tekib viiruse levimise oht, kuid kui laulja kannab maski, siis on oht väiksem.
Uurimaks, kui palju osakesi võib lauldes suust välja paiskuda, valisid uurijad 12 hea tervise juures olevat lauljat ja kaks lauljat, kellel oli diagnoositud koroonaviirus. Nad pandi laulma ja kaamera jäädvustas, mis nende suust välja tuli.
Uurimine näitas, et kui lauldi valjult ja konsonantiderikaste sõnadega nagu näiteks palas «Happy Birthday», siis lendas lauljate suust palju süljeosakesi.
Uurijad lisasid, et kui lauljad kandsid näomaski, olid ruumis turvalise vahemaaga ja ventilatsioon oli hea, siis koroonaviiruse levimise risk kahanes.
Lauluuuringuks saadi idee raportitest, milles teatati, et kooris võib koroonaviirus kiiresti levida.
Lundi ülikooli aerosoolitehnoloogia labori teadlase, nüüdset laulmisuuringut juhtinud Jakob Löndahli sõnul on maailma erinevates koorides kehtestatud piiranguid, kuid mis toimub laulmisel, ei ole uuritud.
«Siiani ei oldud uuritud aerosooliosakeste ja suuremate tilkade kogust, mida me laulmisel välja hingame,» ütles ta.
:format(webp)/nginx/o/2020/09/08/13331767t1h2a59.jpg)
Löndahl selgitas, et aerosoolid on väikesed õhus levivad osakesed ning mõned neist osakestest on suuremad kui teised ja kõige suuremad liiguvad suust välja jõudes vaid lühikese vahemaa taha.
«Mõni tilk on nii suur, et enne kukkumist liigub see suust vaid paar detsimeetrit, samas kui teised on väiksemad ja võivad hõljuda minuteid,» ütles doktorandist kaasautor Malin Alsved.
Alsvedi sõnul eraldab konsonantide hääldamine väga suuri tilku ning tähed B ja P paistavad silma kui suurimad aerosoolilaoturid.
Uurimiskatsete ajal pidid lauljad kandma puhta õhu ülikondi ja sisenema spetsiaalselt ehitatud kambrisse, milles oli osakestevaba õhk.
Kambris analüüsiti lauljate hingamise, rääkimise, erinevat tüüpi laulmise ja näomaskiga laulmise ajal eralduvate osakeste arvu ja massi.
Üks pala, mida katsealused laulsid oli lühike, kuid paljude konsonantidega Rootsi laul «Bibbis pippi Petter», mida korrati kahe minuti jooksul 12 korda teatud helikõrgusel.
Sama laulu korrati, kui konsonandid olid välja jäetud, alles jäeti vaid vokaalid.
Laulukatsete ajal mõõdeti lauljate suust välja lennanud suuri süljeosakesi ja aerosoole lampide, kiirkaamerate ja instrumentide abil, mis mõõdavad üliväikeseid osakesi.
Uurimine näitas, et mida valjemalt lauldi ja mida enam oli konsonante, seda suurem oli õhus aerosoolide ja süljeosakeste kogus.
«Uurisime kahel lauljal, kellel oli diagnoositud koroonaviirus, kui palju oli nende suust pärit süljeosakestes viiruseosakesi. Nende õhuproovides siiski ei olnud tuvastavat viirusekogust, kuid viirus võib olla inimeste hingamisteede erinevates osades ilma, et kohe väljuks. Seega võivad koroonaviirusega inimesed lauldes olla siiski teistele ohtlikud,» selgitasid Rootsi teadlased.
Uurijad soovitasid koorilauljatele olla riskidest teadlikud, sest niis saab vähendada nakatumist.
Laulmisel tuleks järgida distantseerumist, head hügieeni ja ruum peaks olema korraliku ventilatsiooniga, nende kolme soovituse järgimine peaks aitama vähendada nakatumist.
Rootsi uurijad on seisukohal, et ka paregusel ajal, mil on koroonaviiruse teine laine, ei pea laulmisest loobuma.
«Kui lauljad kandsid lauldes näomaski, püüdis see enamiku aerosoolidest ja piiskadest kinni, muutes laulmise ohutumaks,» teatas aerosoolideuurija Jakob Löndahl.