:format(webp)/nginx/o/2020/09/01/13313918t1h1fb8.jpg)
Briti rannavalve koos merepäästjatega otsis möödunud pühapäeval uljaspeast avaveeujujat, kes üritas Doverist Prantsusmaale Calais’sse ujuda.
Üle La Manche’i ujuda üritanud uljaspea päästeti pärast kaheksa tundi kestnud otsinguid
Päästjad said teate, et La Manche’i väinas on tugevas lainetuses ujuja hädas ja nad käivitasid päästeoperatsiooni, teatab theguardian.com.
«Saime ühelt isikult kõne, et ta sõber üritab rekordit, ujudes üle La Manche’i, kuid ujuja jäi tugeva lainetuse tõttu hätta. Lisaks ei olnud üle väina ujujal saatepaati, vaid ta tegi seda üksinda, mis on väga ohtlik,» sõnas merepääste esindaja.
Ujuja otsimine kestis kaheksa tundi ja lõpuks leidsid nad ta Doveri rannast vaid 500 meetri kauguselt. Ilmnes, et meessoost ujuja jättis väina ületamise pooleli ja üritas Doverisse tagasi jõuda.
Ta võeti päästepaati ja anti maal üle parameedikutele, kelle teatel oli mehel hüpotermia.
Politsei uurib, miks mees selle teekonna üksinda ja tõenäoliselt vähese treenitusega ette võttis. Ujuja nime ei avalikustatud.
Üle väina ujujad kasutavad tavaliselt kõige kitsamat kohta, mis on 34 kilomeetrit, ning ka päästetud mees üritas seda veeteekonda Suurbritanniast Prantsusmaale läbida, kuid ebaõnnestus.
Teekond Doveri ja Calais’ vahel on ohlik nii lainetuse, jaheda vee kui ka tiheda mereliikluse tõttu.
Tavaliselt ületavad La Manche’i väina ujudes väga treenitud ja olusid tundvad avaveeujujad, kellest osa on ka ujumise katkestanud.
Esimene, kes 25. augustil 1875 ujus üle La Manche’i väina, oli inglane Mathew Webb. Ta aeg oli 21 tundi ja 45 minutit.
2019 ujus ameeriklanna Sarah Thomas neli korda edasi-tagasi üle La Manche’i ilma katkestamata, tal kulus selleks 54 tundi ja 10 minutit.
La Manche on väin Mandri-Euroopa ja Suurbritannia saare vahel, kulgedes ligi 600 kilomeetri pikkuselt läänest itta. Laius lääneosas kuni 200 kilomeetrit, kitsama idaosa nimi on Calais' väin (Doveri väin), mis kõige kitsaimas kohas 32 kilomeetrit.
1994. aastal avati väina all Eurotunnel.