Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Urmo Aava WRC etapi korraldamisest: tahan, et kõik planeedi inimesed küsiksid, mis koht see Eesti küll on?

Copy
Urmo Aava.
Urmo Aava. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Saate «Kuula mu laule» külaline oli WRC Rally Estonia direktor Urmo Aava. Mees rääkis eestikeelsest lemmikmuusikast, kuid oli teisigi põnevaid teemasid. Jutustasime laulupidudest, rallisõitjate pealekasvust, jumalikkusest, usust...ning paljust muust! Saatejuht oli Tiiu Sommer.

Urmo Aava rääkis paar nädalat enne WRC Rally Estoniat, kuivõrd pingeline on tema ajagraafik. «Tegelikult elan hetkel sellises rütmis, mis on füüsiliselt päris hästi talutav. Olen oma töö- ja puhkeaja väga konkreetselt ära jaganud. Väga tähtis on minu jaoks ööuni, proovin alla kuue tunni mitte magada. Kümneaastane kogemus on see, mis siin hetkel maksab. Kogu see ettevõtmine on nagu maratoni jooks - plaan peab olema hea,» lisas Aava raadiole Elmar.

Rally Estonia sai tänavu suvel kümneaastaseks. Aava sõnas, milline on tema panus olnud Eestis toimuva WRC etapi toimumisse. «Olen WRC-etapi nimel kõik need kümme aastat tööd teinud, sihipäraselt siis viimased kolm aastat. Aastal 2017 võtsime juba vaid ühe sihi: tahame oma ralliüritusega saada WRC etapiks. Kogu tiimi sammud on olnud selles osas üsna ambitsioonikad, kuid tegelikult ka väga loogilised,» rääkis Aava.

Aava tunnistas, et kiire elutempo juures on muusikal tema jaoks oluline koht. «Mulle ei meeldi muusikat lihtsalt taustal kuulata, ma tahan seda päriselt kuulata. Kui ma millegi kallal päris süvenenult töötan, siis muusika ei mängi. Kuid häid laule kuulan autos, õhtuti kodus, toredatel koosviibimistel, sünnipäevadel ja pidudel. Perekondlikel üritustel on komme, et muusika valik käib külakorda. Tänapäeval on olemas igasugused nutivõimalused, erinevad külalised saavad ise oma lemmikmuusikat valida ja teistele mängida,» mainis ta.

«Tunnistan, et minu muusikavalik veidike lappab, see on sõna otseses mõttes seinast seina. Ilmselt see on tänu sellele, et puutun kokku hästi erinevate inimestega ja olen osa saanud ka nende muusikaeelistustest. Olen aegade jooksul hakanud fännama selliseid artiste, kes omavahel üldse justkui kokku ei lähe. Kõrvalt vaadates tundub, et need esitajad ei saaks olla ühe inimese lemmikud,» muigas Aava.

Aava tõi ühiseid võrdlusmomente muusika ja autospordi vahel. «Meil oli omal ajal mitmeid häid artiste, kes võisid olla küll osa Nõukogude Liidust, kuid ikkagi näitasid, et eesti muusika on suurepärasel tasemel. Tooksin siin võrdluse ka autospordiga - ka Nõukogude Liidu ajal oli eesti autosport ju eriti heal tasemel. Väga paljud imestavad, et kust tulevad täna eesti rallisõitjad. Selge see, et nad ei tule ju tühjast august. Meil on nii pikad traditsioonid ja need lähevad aina edasi. Ma arvan, et just sel põhjusel ongi meil palju andekaid sõitjaid ja oleme ka head ralliürituste korraldajad. Meil peaks lihtsalt olema rohkem aega ja võimalusi, et noortesse panustada. Minu vaated on sellised, et kõige tugevam määraja on noore sportlase puhul tema enda huvi ja tahtmine. See tahtmine peab olema nii kõva, et selle ümber käib kogu tema tegevus ja planeerimine. Maailmameistrit ei saa ehitada, sportlane peab ise tahtmise korral leidma viisi, kuidas pädevatelt inimestelt abi küsida ja saada. Kui hakata noorte aitamisse süstemaatiliselt liiga palju panustama ja neid aitama, eriti veel liiga varajases eas, siis õpilasse kasvab sisse abitus. Elus on väga lihtne, kas tahad või ei taha. Kusjuures ma ei räägi siin ainult unistamisest, vaid iga raku tasandil tahtmisest. Nii on kõik võimalik, selline suhtumine on ka meie Rally Estonia tiimile omane,» lisas Aava.

WRC rallietapi korraldaja tõdes, et kuigi tema töö tuleb hingest ja soov on Eesti maailmakaardile tuua, siis tõeliseks «eesti asjaks» peab ta sellegipoolest hoopis meie laulupidusid. «Kui keegi küsiks minult, mis on tõeline «eesti asi», siis ütleksin kohe, et laulupeol osalemine ongi «eesti asi». Ralli tuleb alles selle järel. Välisriikidest pärit sõpradele olen ikka ja jälle tutvustanud videosid meie laulupidudest, kõigil tõusevad alati ihukarvad püsti, see emotsioon on ka neile võimas. Nad ei peagi siin silmas niivõrd heli ja muusikat, vaid pigem rahvuslikku ühtekuulumist. Väga paljud küsivad, et millal on järgmine laulupidu ja kas ka nemad saaksid sellel üritusel kuidagi osaleda,» avaldas Aava.

Rallijutude kõrval tõi Urmo Aava välja, millised on eesti muusikas tema kõige lemmikumad palad. Tutvu valikuga allpool:

1. Ott Lepland «Olen valind tee» (B. Seger; sõnad T. Mägi)

«Jõudsin selle loo juurde tänu saatele «Laula mu laulu», saate ajal ma ei saanud aru, et see lugu oleks nii sügav olnud. Kui seda lugu hiljem läbi kõrvaklappide kuulasin, tundus see eriti võimas. See on meloodialt vinge lugu....ja Tõnis Mägi poolt kirjutatud sõnad on hästi mitmekihilise ning dramaatilise tähendusega. Mulle tundub, et see laul on Otile nagu valatud. Ta saab kogu oma jõu seal enda kasuks tööle panna. See lugu lihtsalt haarab kaasa, olen seda vist sadu kordi kuulanud,» avaldas Aava.

2. Maarja «Tulilinnud» (R. Roosalu; sõnad A. Ilves)

«Maarja on eesti muusikas minu üks lemmikuid. See lugu on igat pidi väga sügav, ka Maarja hääl on siin väga hea....ja see kõik hakkab ühtse paketina hästi tööle. Video on ka kaunis, siia loo sisse on nii palju panustatud,» sõnas Aava.

3. Marju Länik «Terassüdamega mees» (A. Qunta, C. Thompson, K. Reid, M. Ryder; sõnad R. Linna)

«See laul hakkas meeldima taaskord saatest «Laulu mu laulu». Mulle väga meeldis, mida Genka tegi selle looga. Kuid see kõik viis mind tegelikult loo originaali juurde, mis on hetkel ju päris heas kvaliteedis saadaval. Kui rääkida üldse Marju Länikust ja Anne Veskist, siis nad on ikka nii võimsad lauljad! Nende kuulsuse tipphetkel olid nende võimalused üsnagi piiratud, kuid see ei piiranud mitte kuidagi nende talenti. Ka see välja toodud Marju Läniku lugu näitab igati tema võimsust,» lisas Aava.

4. Mick Pedaja «Seis» (M. Pedaja)

«Mick Pedaja loomingut peab kuulama väga hea helisüsteemiga...ja suhteliselt kõvasti. Avastasin Pedaja lood täiesti juhuslikult, mingil viisil jõudis minuni tema CD-plaat. Kuulasin seda valjusti...vanemate juures, kodus, autos. Mu pere on sellest plaadist juba tüdinenud, sest tegemist on väga intensiivse toiduga. Seetõttu kuulan seda muusikat siis, kui sõidan üksi. Ainult tõeliselt kuulates saan pihta autori mõttele, miks ta seda muusikat teeb ja miks ta just nii tunneb. Pedaja esitab oma loomingut hästi sügavalt,» rääkis Aava.

5. Chalice «Minu inimesed» (J. Kasar)

«Valin oma lemmiklugusid kogu combo pärast. Mulle tundub, et tublidel artistidel ja loojatel on mingid kunstiteosed, mis tulnud kusagilt universumist. Lugu «Minu inimesed»....ka see teos on tulnud justkui kusagilt kõrgemalt. Ma ei ütle, et Kasar ei ole seda ise loonud. Lihtsalt, sellel palal on mingi väga eriline jõud või see on loodud väga erilise väega. Laul tabab mõtet nii hästi....need olemegi ju meie, «meie inimesed,» sõnas Aava.

6. Marek Sadam / Sadamasild «Siis tulen, siis jään» (P. Laikre; sõnad M. Sadam)

«Kuna ma ise laulda ei oska, siis ma ei oska hinnata ka artistide laulmisoskust. Mulle tundub, et Sadama laulmisoskus on piisavalt hea, kuid ta on ka suurepärane luuletaja! Ta oskab hästi sõnadega ümber käia ja ta voolib huvitavaid ning mitmevärvilisi mõtteid. Need on sellised mõtted, mille peale ma ise ei oskaks tulla,» rääkis Aava.

7. Siiri Sisask «Mis maa see on» (S. Sisask, T. Kõrvits; sõnad P. Volkonski)

«Olen selle loo taasleidnud, see on ilus laul, eriti just laulupeo versioon. Korraldades WRC rallietappi, tahame seda teha maailmamõttes uuenduslikult. Kasutame Eesti riigi võimalusi ja võimekust. Tahaksin, et kogu planeedi elanikel, kes saavad sellest WRC etapist osa, tekiks küsimus, mis maa see Eesti on? Seda muidugi kõige paremas võtmes. Siiri laulus on küll natuke kurvastust, et näiteks meie maal pole ühtegi mäge. Kuid võime sellele vaadata ka niipidi, et siis ongi suur rõõm sõita kuhugi mägedesse! See on nii äge, et meil on neli aastaaega. Lõuna-Euroopas on inimesed just tigedad: jälle see päikesepaiste!? Meie saame ju kõike kogeda. Ma ütleks, et see laul on mingis mõttes tänavuse Rally Estonia hümn,» sõnas mees uhkelt.

8. Mari Jürjens «Pühendus» (M. Pokinen)

«Toon siin hästi palju paralleele Mick Pedaja loominguga. Selles muusikas on aga rohkem jumalikku või usklikku joont, just see mind paelub. Olen oma usku....usun universumisse, teatavas mõttes jumalikusesse, kogu elu ilusse ja ka valusse. Ma pole ühegi koguduse liige, usun, et oleme jumalikkuse osa iga päev. See, kuidas ma midagi loon, võtan või jätan....see ongi mingis mõttes minu usk. Rääkides veel sellest laulust, mu lapsed seda muusikat kuulata ei taha, kuid naisele meeldib see samuti. Selle laulu saatel on hea mõtiskleda omi mõtteid...õhtul kamina ees läheks juba liiga deep'iks ja saaks üledoosi, kuid autoga sõites kuulata on täiesti okei,» sõnas Aava.

9. Metsakutsu «Aknad lõpuni all (R. Olbri)

«Ma vaatan elu laia spektriga, sarnaselt suhtun ka muusikasse. Kuulan väga erinevat muusikat. Leian, et erinevad žanrid täiendavad teineteist...ja mind ka. Kui nüüd Mari Jürjensi juurest tulla ja jõuda Metsakutsu loo juurde, võiks öelda, et ühe muusika on ühes ja teise oma täiesti teises nurgas. Kuid ka Metsakutsu loomingus on väga huvitavaid mõtteid, see looming on ürgselt mehelik, veidi ka ka macho'lik. Iga mees on natuke poisike, mina tunnen selles loos ära oma poisiliku külje,» muigas Aava.

10. Tommy Cash «Pussy Money Weed»

«Tommy Cash on võtnud väga julgelt oma tee käia. Ta lihtsalt läheb, tahab ja usub. Ma pole temaga isiklikult tuttav, kuid mulle tundub, et tema tee artistiks kujunemisel pole olnud liiga kerge. Ta on nii teistmoodi, kuid arvan, et ta on nii kõige õnnelikum. Loodan väga, et ta murrab selle erilisusega end maailmas veelgi kõvemini läbi. Saan aru, et tihti on see ka finantsidega seotud, kuid mulle meeldib kui loomingu erinevad tahud on lõpuni tehtud. Tommy Cashi videod on päris rajud, samas on need kuidagi nii naturaalsed. Videod ei tohiks muutuda koormavaks järelkäruks, tema videod on kindlasti veduri osad,» lisas Urmo Aava.

Kuula täispikka saadet koos lauludega SIIN:

Urmo Aava ja Tiiu Sommer
Urmo Aava ja Tiiu Sommer Foto: Raadio Elmar
Tagasi üles