VIDEO ⟩ Nüüd on selge, miks Ülle Lichtfeldt ja Indrek Saar roosiaias ühesuguseid linte kandsid

Riigikogu liige Indrek Saar (47) ja Rakvere teatri näitleja Ülle Lichtfeldt (50) kandsid eile roosiaias Valgevene rahvuslipuvärvides linte. «Vähim, mis me saame teha, on see, et me avaldame oma solidaarsust ja toetust neile sellega, et meie iseseisvuse taastamise aastapäeval kanname nende lippu,» avaldas Saar. 

Eesti taasiseseisvumispäev kannab Saare sõnul endas nii nostalgiat, uhkust ja ka muret. «See päev on meie kõigi jaoks oluline ja me kõik oleme sel ajal juba olemas olnud ja täiesti mõtlevad inimesed, kui Eesti taasiseseisvus. Nii et eks selles hetkes on üksjagu nostalgiat ja üksjagu uhkust, aga mis seal salata, on ka tänasel päeval kindlasti muret, millest kõneles ka president ja millest kõneles ka Sveta Grigorjeva.»

Roosiaeda saabusid Lichtfeldt ja Saar rinnus ühesugused lindid. «Hoolimata kõigest on Eesti veel demokraatlik ja vaba riik, aga paraku ei saa seda öelda Valgevene kohta ja need sündmused, mis seal on lahti rullunud, eriti pärast presidendivalimisi,» avaldas Saar. 

«Need panevad mõtlema sellele, kuidas meie saaksime neid toetada nii sõnas kui teos ja vähim, mis me saame teha, on see, et me avaldame oma solidaarsust ja toetust neile sellega, et meie iseseisvuse taastamise aastapäeval me kanname nende lippu.»

Saar ja Lichtfeldt  nõustusid ka ühes koos, et neid asju on rohkelt, mille üle eestlasena uhkust saab tunda. «Oi, neid asju on ju kindlasti palju. Üllel kindlasti on oma tööga seotud asju ja eks ma arvan ka, et emotsionaalselt kõige ilusamad hetked ongi ikkagi need, mis on tegelikult meie loojate poolt loodud. Meie kunsti- ja kultuuriinimeste poolt loodud ja neid hetki on ju tegelikult igas päevas. Loetelu sellest oleks väga pikk, aga selleks peaks enne märkmiku ette võtma ja hakkama meelde tuletama,» sõnas Saar.

Saar lisas ka, et ta hagab muret nii presidendi kui ka Sveta Grigorjevaga. «Ma täiesti jagan seda muret, millest rääkis president. See suund, kuhu me oleme täna jõudnud, tänase valitsuse dikteerimisel ja mida väga jõuliselt väljendas ka Sveta Grigorjeva.»

«See on suund, mis paraku viib meid hoopis teises suunas, kui see, kuhu me 29 aastat tagasi otsustasime minema hakata. Ma väga tahaks, et meil oleks tarkust õigel hetkel öelda «stopp». See ei ole tegelikult see, mida me tahtsime, siis, kui me leppisime kokku oma põhiseaduses - selles, mille ümber meie riik toimib ja tegutseb,» selgitas Saar.