Hiinas leiti matmispaigast anum, milles oli 3100-aastane supp

Arheoloog näitamas anumat, milles oli 3100 aasta vanune supp. Pildil on veel tein samas hauast leitud pronksnõu Foto: STR/AFP/Scanpix

Hiina arheoloogid leidsid Shaanxi provintsis asuvast iidsest matmispaigast inimjäänused, mille juures oli pronksist supipott, mille avamisel leiti, et selle sees on väga kaua aega tagasi keedetud supp.

Lisaks sellele oli hauas veel pronksist anumaid, mis samuti olid lahkunule teispoolsusse kaasa pandud, teatab archaeology-world.com.

3100 aasta vanuste anumate seas oli ka üks ebatavaline suur nelja sangaga pronksnõu, millel olid kaunistuseks draakonid, linnud ja 192 oga. Selles olid veiseliha jäänused.

Arheoloogide sõnul pandi iidsel ajal Hiinas jõukatele reisimiseks teispoolsusse palju süüa kaasa, kaasa arvatud suppi.

«Matmispaika M4 oli maetud ülik, arvatavalt kohalik võimukandja või siis võimukandja abikaasa. Kuna surnukeha on väga lagunenud, ei ole sugu võimalik kindlaks teha,» teatasid väljakaevamistega seotud isikud.

Ajaloost on teada, et tänapäeva Shaanxi provintsis oli sajandeid tagasi Vana-Hiina Zhou dünastia pealinn, mis praegu kannab nime Xi'an Shi.

M4 ei olnud ainus haud, mille arheoloog Zhankui Wang ja ta meeskond leidis. 2012. aastal alanud väljakaevamiste käigus on leitud 56 matmispaika, kuhu enamjaolt on maetud Vana-Hiina ülikud, kuid osades haudades oli vähe proksist nõusid. 

Arheoloogide sõnul oli M4 matmispaika maetud isiku surma ajal Zhou dünastia sõjajalal Shangi dünastiaga.

Arheoloogide arvates kuulus M4 matmispaik algselt Shangi dünastiale, kuna seal oli Shangi nimega anumaid. Hiljem aga võttis selle üle Zhou dünastia, mille kõrge ametnik, sõjaväelane või liige sinna maeti.

«Olles Shangi dünastia alad vallutanud, andis Zhou valitseja oma armee ohvitseridele edukate lahingute eest kingituseks sõjasaagina saadud proksist anumaid. Neid oli ka matmispaigas,» sõnasid arheoloogid.

Ajaloolistel andmetel eksisteerisid Zhou ja Shangi dünastia kõrvuti aastakümneid, olles vahel sõjas ja vahel rahujalal, kuid siis otsustas Zhou dünastia Shangi dünastia alad vallutada.

Sõja kõrghetkeke oli 11. sajandi keskel eKr toimunud lahing, mille tagajärjel vallutas Zhou kogu Hiina.

Zhou dünastia valitses Vana-Hiinas kõige pikemalt, umbes 1046 – 256 eKr.

Shangi dünastia oli lühemaajaline, kuid neist on jäänud ühed varajasemad pronksnõud.

Vana-Hiina Shangi dünastia ajastu pronksanum Foto: akg-images/Scanpix