Sander Õigus eesti muusika suurkujudest: kui Alender laulab, siis mina nutan

Sander Õigus Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Raadio Elmar saates «Kuula mu laule» käis külas tuntud stand-up koomik Sander Õigus. Mees rääkis oma lapsepõlvest, kooliajast ja koomikuks kujunemise teekonnast. Juttu oli muidugi ka lemmikmuusikast, mille kohta sai koostatud räpihõnguline edetabel. Saadet vedas Priit Rand.

Elukutseline stand-up koomik Sander Õigus tunnistas raadiole Elmar, et koroonateemaliste naljadega ta täna veel publiku ette ei astu. «Kogu see viiruse teema on veel nii värske ja seetõttu tunnen, et hetkel on natuke vara antud nalju teha. Ma lihtsalt ei aima inimeste meelsust...niivõrd, kuivõrd oleme selle infotulva sees veel. Kevadisest täiskarantiinist saaks küll juba rääkida, kuid suuremas plaanis pole pilt sugugi selge. Tahan teada, mida inimesed teatud teemadest arvavad, kuidas nad tunnevad nende teemade keskel ja alles siis tean, kuidas pean koomikuna üles astuma....kas siis ujun vastuvoolu või pärivoolu. Kui mul vastavat infot pole, siis pimesi oleks väga raske nende naljadega välja tulla,» avaldas Sander Õigus.

«Minu koomiku töö seisneb paljuski publiku kuulamises ja vaatamises. Esinemistele eelneb alati teatud eeltöö. Kui ma tean, mida kuulajaskond teatud asjast arvab, siis on hea nii-öelda peale minna. Ma võin muidugi ka kohe mõnitades peale minna...kuid pean seejuures alati arvestama, et lähen populaarse arvamuse vastu,» lisas stand-up koomik oma töövõtete kohta.

Õigus sõnas, et tänavu suvel on olnud juba üksjagu esinemisi, kuid ülesastumiste korraldamine on olnud tavapärasest oluliselt teistmoodi «Alates juunist olen saanud laval olla, kuid publiku arv on oluliselt piiratud. Oleme pidanud palju inimesi ukse taha jätma....ja on olnud erakordselt palju desoaine pritsimist. Kuid sellele vaatamata olen sel suvel laval olnud juba üle kuuekümne korra,» lisas ta.

«Mulle on alati tundunud naerväärne suhtumine, mille kohaselt arvatakse, et eesti keeles justkui ei saa teha häid stand-up etteasteid...no mis mõttes?! Meil on väga ilus ja rikas keel. Meie keelel on palju laensõnu ning saksa- ja venekeelset terminoloogiat, selle peale annab nii põnevalt tugineda. Lisaks on suur pluss see, et emakeelse tekstiga annab suhestuda lapsepõlve mälestustega...saab ju kasutada näiteks nii-öelda vanaema sõnu ja tekitada selle lähenemisega nii võimsaid emotsioone,» rääkis Õigus, kes on koomikuna laval olnud juba ligikaudu kümme aastat.

Õigus on üles kasvanud Tartus, kuid täna elab Viljandimaal. «Mind on üles kasvatanud ema, kes on ametilt matemaatika õpetaja. Ka isa oli matemaatik, kuid ta hukkus Estonia katastroofis. Siinkohal shout-out kõikidele üksikemadele: te olete tšempionid! Mu suguvõsas on palju pedagooge, kuid samas on ka palju joodikuid...Eesti elu, mis teha,» lisas mees.

«Muusika on mu kodus olnud alati üsna tähtsal kohal. Ema mängib lõõtsa ja mu isa mängis väikeseid kitarrilaadseid instrumente. Ma ei tahaks hakata nüüd siin suurt reklaami tegema kohe.....kuid meil kuulatakse kodus ainult Elmarit. Emale see eesti kraam nii väga meeldib! Olin eesti muusika tulihingeline fänn hetkeni, mil sain aru, et suur osa sellest pole sugugi originaalne. Kui esimese sellekohase avastuse tegin, siis oli pettumus tohutult suur. Seejärel hakkasingi otsima järjest rohkem «oma asju». Enam sellest ei piisanud, et lihtsalt lauldi eesti keeles, oluliseks said hoopis teised näitajad. Loomulikult on mul olnud väga olulisi eestikeelseid helikandjaid, ilma milleta oleks omal ajal raske olnud. Näiteks jäin aastaid magama Urmas Alenderi «Hingelind» kasseti saatel,» meenutas Õigus oma lapsepõlve.

Mees esitles isiklikku lemmiklugude edetabelit, mille hulka kuulus kümme enimkõnetanud laulu. «Olen alati tahtnud räppi teha, kuid ma lihtsalt ei oska, ilmselt pole nii head muusikalist kuulmist. On levinud üks ütlus, et kõik räpparid tahavad koomikud olla ja koomikud tahavad räpparid olla. Olen noore poisina seda muusikat proovinud teha, kuid kohe üldse ei tulnud välja. Aga sellest kasvas välja põhjus, miks ma täna stand-up'ga tegelen: olen alati tahtnud sõnadega midagi teha ja luua,» lisas ta.

Sander Õiguse lemmikmuusika valikuga on võimalik tutvuda allpool:

1. Noizmakaz «Monument»

«Nende album «Valitud mõtted» on mulle väga olulise tähendusega. «Monument» on laul, mida olen vist oma elu jooksul kõige rohkem kuulanud! Inimesed leiavad lauludest ikka mingit motivatsiooni. Selle loo teises salmis on laused, mis mind väga kõnetavad. See lugu on kindlasti seotud enesemotivatsiooni teemadega, kuid see on ka tõeliselt lahe muusikaline teos,» avaldas Õigus.

2. Kuuluud «See maailm pöörleb»

«Kuulan meeleldi eesti räppi. See on üks stiil, kus liigub ringi päris palju originaalset loomingut. Eesti räppmuusikal on muidugi halb maine, ropendatakse ju palju. Samas meil on räpi esitajate hulgas sõna otseses mõttes tõelisi poeete, kes teevad väga head tööd. Projekti Kuuluud taga on selline härrasmees nagu Põhjamaade Hirm. Ta on minu jaoks Eesti üks viljakamaid artiste, mulle meeldib iga tema projekt. Teen ise stand-up'i, sest mulle meeldib sõnadega väänata ja eesti keelega mängida. Põhjamaade Hirm on sel alal aga Eesti meister. Kõik, mis ta teeb, on ikka päris lahe,» lisas Õigus.

3. Dragon Volta & Põhjamaade Hirm «Lähedal»

«See on lihtsalt üks väga ilus laul, mis räägib sellest, kuidas peaksime üksteist rohkem hoidma,» sõnas mees.

4. Küberrünnak ja Karmo «Klaver»

«Lisan siia valikusse ka veidi uuema aja kraami. Need artistid on ägedad Tartu kandi poisid. Küberrünnak koosneb kahest vennast, kes on muuhulgas kaksikud. Üks neist on «muusika-vend» ja teine «sõnade-vend». Poisid teevad ise oma muusika ja toodavad ka videod. Nad laulavad ilmast ja ilusatest asjadest....see on nii lahe väljund. See näitab, et koguaeg ei pea räpis vaid naistest ja narksist rääkima. See on praegusel ajal üks minu lemmik Eestimaa grupeeringutest,» tunnistas Õigus.

5. Sammalhabe «Paduvihm»

«Sammalhabe peab mu listis kindlasti esindatud olema. Soovitan väga tugevalt, et leiate võimaluse kuulata Sammalhabet live ettekandes. Usun, et te ei ole Eestimaal näinud sellist räpparit, kel on esinedes ka kitarr kaelas. Ta mängib ise oma rifid sisse ja teeb sinna peale põnevat loomingut. Ta on väga lahe tüüp ja tema muusika on veelgi lahedam,» lisas Õigus. 

6. J.O.C, DJ Critikal & MC West «Ehast koiduni»

«Selle muusikalise näitega läheme nüüd ikka väga vanakooli. MC West on eesti räpi must hobune. Kuid sa küsid mõne eesti räpihuvilise käest, et ta nimetaks viis olulisemat kohalikku räpparit, siis ma usun, et West'i nimi käib sealt tõenäoliselt läbi. See lugu on võib-olla minu lemmik heliteos Eestis. Põnev infokild siia veel juurde...kui esinesin Edinburghi komöödiafestivalil, siis peale igat meie show'd mängis just see laul,» sõnas Õigus.

7. Genka, Paul Oja «Jeesus Presley»

«Genka on eesti räpi vaimne isa ja suurmeister. Mõtlesin kaua, mida tema loomingust siia valikusse tuua. Lugu «Jeesus Presley» tuleb plaadi pealt, mille ta tegi koos Paul Ojaga. Minu hinnangul võiks see laul tuua nii mõnegi inimese räppmuusikale lähemale,» arvas mees.

8. Tommyboy «Suur Pilt»

«See lugu on mulle väga südamelähedane. Tuleb tunnistada, et mulle meeldib rahulikuma rütmiga tõsisem räppmuusika. Need on laulud, mis on mingitel aegadel mu listist läbi käinud ja jäänud mind ikka ja jälle kummitama. Ka Tommyboy on eesti räppmuusika üks suuri alustalasid,» lisas Õigus.

9. Indigolapsed «Päike»

«Seda lugu peab päriselt kuulama, armastusega südames. Mulle meeldib, et siin lugude listis pole vaid räppmuusika. Mulle ei meeldi popmuusika....ja ei meeldi laulmine laulmise pärast. Kuid ma armastan inimesi, kes laulavad nii hinge põhjast, et silmad tagurpidi peas. Avastasin Indigolapsed paar aastat tagasi. Nende looming on uskumatult ilus - pean silmas nende hääli ja laulude mõtet. Kui ilm on ilus ja tuju hea, siis panen kõrvaklappidest selle loo mängima, jalutan paljajalu muru peal ringi ning olen lillelaps või midagi,» rääkis Õigus.

10. Urmas Alender «Kui mind enam ei ole»

«See lugu sobib väga sümboolselt siia lõppu. Kui Urmas laulab, siis mina nutan, ilmselt teevad seda paljud eestlased. Mul on kahtlemata ka teatud isiklik seos Alenderi lauludega, kuid tema loomingu sees on samas ka nii võimas sügavus. Kui räppmuusika kõrvale jätta, siis Urmas Alenderit olen lapsest saati kõige rohkem kuulanud. Tema muusika on saatnud mind sõna otseses mõttes terve elu. Mis parata, kõikidele eestlastele on ju omane teatud põhjamaine kurbus. Alender kõnetab seda kurbust nii hästi....minu meelest on täiesti okei nutta ühel vihmasel sügisõhtul üks hea silmatäis ja siis oma eluga taas edasi minna,» lisas Õigus.